"Selles, et valitsus on oma valijatele antud lubadused asendanud eelarvekärbetega, ei ole süüdi mitte väliskeskkond, vaid Jüri Ratase eelmise valitsuse arulage ülekulutamine," ütles Rõivas Delfile. Kiire majandusasvu aastad 2017, 2018 ja 2019 on tema sõnul toonud sügavale majanduskriisile iseloomuliku eelarvepuudujäägi ning seda vaatamata asjaolule, et sel ajal ei algatatud ühtegi struktuurset reformi ega uut suurt investeeringut. "Sisuliselt oleme maksumaksjana olukorras, kus meie nimel on võetud mõne aastaga ligi miljardi euro jagu tarbimislaenu," märkis Rõivas.

"Lisaks on teada, et prognoosi tulevikku puudutavad numbrid sisaldavad sadade miljonite eurode ulatuses bluffi - kevadel kirjutati RES-i (riigieelarve strateegiasse – toim.) nii katteta eurorahade laekumisi kui muid küsitavaid ridasid. Kui need sisuga katmata read jäävad eelarvesse ka sügisel, oleme suure puudujäägiga silmitsi ka tulevatel aastatel," rääkis Rõivas. Tema sõnul on valus vaadata, kuidas vaid mõne aastaga on Euroopa parimas korras riigirahandusega riigist saanud Euroopa Liidu suurima puudujäägiga riik.

Positiivne on Rõivase hinnangul näha jätkuvalt madalat tööpuudust ning kiire palgakasvu jätkumist ja Eesti ettevõtete hea töö toob järgmisel kevadel ka arvestatava kaheksa protsendi suuruse pensionitõusu.

Selle prognoosi alusel peab valitsus Rõivase sõnul koostama eelarve ning loomulikult on nii opositsiooni kui kogu avalikkuse ootus sellel, kas suudetakse eelarve ots otsaga kokku viia ning olulisematele lubadustele rahaline kate leida. "Senised väljaütlemised viitavad pigem plaanile suure miinusega jätkata ja eelarvereegleid veelgi lõdvendada," tõdes ta.