Taavi Veskimägi: Läti ja Leedu ei ole ühtseks elektrituruks valmis
Nord Pool Spoti otsus laieneda Lätti ja Leetu ilma, et selleks vajalikud eeltingimused oleksid olnud nendes riikides täidetud, oli tehtud kiirustades ja tuleb tõsiselt analüüsida, kas Eesti peaks olema Läti ja Leedu energiaturuga ühendatud või mitte, kirjutab oma blogis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Kui 3. juunil sel aastal avati vastavalt Läänemere riikide ja Euroopa Liidu vahel kokku lepitud energiaturgude ühendamise tegevuskavale Nord Pool Spot’i poolt hinnapiirkond Lätis, oleks pidanud tekkima ühtsete reeglitega Põhja-Balti elektriturg korraldatuna NPS elektribörsi poolt, kirjutab Veskimägi, rõhutades, et Eesti oli kõik enda ülesanded alates NPS hinnapiirkonna avamisest kuni 100 protsendi tarbijate vabaturule viimiseni täitnud.
"Kahjuks Läti hinnapiirkonna areng ei ole olnud nende kuude jooksul selline, nagu me oleks oodanud," nendib Veskimägi.
Eleringi juhatuse esimees tunnistab, et on suve jooksul kaitsnud Läti-Leedu elektriturgu ja näinud vajadust lähtuvalt oma kogemusest turu avamisel 2010. aastal anda sealseteks positiivseteks arenguteks aega.
"Vaadates tänast päeva ühisel Balti elektriturul, peab tõdema, Lätis ja Leedus paistab puuduvat tahe läbipaistvat elektriturgu korraldatuna NPS elektribörsi poolt arendada. Kahjuks paistab elektribörs Lätis, Leedus tegevat vähikäiku," möönab ta nüüd.
Veskimägi sõnul tuleb lähiajal tõsiselt kõigi osapooltega ühiselt kaaluda, kas Eesti elektriturg saab olla automaatselt integreeritud Läti ja Leedu elektriturgudega või mitte, kui senine olukord jätkub.
"Sisuliselt on Läti ja Leedu turuosalised taandanud ennast kauplemast NPS elektribörsil, mistõttu ei saa pidada ka tekkinud hinda usaldusväärseks. Täiesti mõistmatu on olukord, kus enamus tundidel on Lätis-Leedus hind 100-200 € tunnis, kuid vaatamata sellele soovivad sealsed elektritootjad müüa ööpäevas ainult ca 2900 MWh elektrit, mis tähendab 120 MW tunnis Läti-Leedu peale kokku. Enamus elektrikaubandusest käib seega Lätis-Leedus elektribörsi väliselt," kirjeldab ta praegusek situatsiooni.
"Sellises olukorras tundub üha enam, et NPS tegi liigselt kiirustades otsuse laieneda Lätti ja Leetu ilma, et selleks vajalikud eeltingimused oleksid olnud nendes riikides täidetud ja tuleb tõsiselt analüüsida Eesti-Läti piirivõimsuste NPS’le allokeerimiseks andmise lõpetamist uuest aastast, kui midagi ei muutu," tõdeb Veskimägi.
