Taavi Veskimägi: Läti ja Leedu viilivad elektribörsilt
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnul peaks kõigile turuosalistele sätestama kohustuse teha börsile pakkumisi. Täna sellist kohustust pole ning mitmed Läti ja Leedu elektrijaamad jätavad pakkumised tegemata. Kuni asjad ei muutu, ei saa Veskimäe hinnangul rääkida läbipaistvast elektriturust.
„Täna on raske mõista, mis jaamad ja millisteks tundideks pakkumised välja panevad ja millisteks tundideks mitte. Kas selline käitumine mõjutab elektrihinda, ei tea. Kindlasti aga mõjutab see turu läbipaistvust ja läbi selle usaldusväärsust,“ ütles Veskimägi Ärilehele.
Veskimägi kirjutas oma blogis, et on vaadelnud Lätis ja Leedus toimuvat pärast seda, kui Elering pani koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduriga paika ülekandevõimsuste arvutamise ja allokeerimise reeglid. Tähelepanekud teda ei rõõmustanud.
„Mida me täna Lätis näeme? Kahe nädala jooksul enamusel tundidest Lätis olevad elektrijaamad tõenäoliselt Nord Pool Spoti müügipakkumisi ei teinud. Kuidas muidu seletada olukorda, kus Lätis elektribilansi järgi on tootmist küllaga, kuid turul müüakse enamusel tundidest null megavatt-tundi. Teatavasti Lätis enamus kasutatavast võimsusest on hüdroelektrijaamad, mis kindlasti peaks turule mahtuma,“ märkis Veskimägi.
Samuti kahtleb Veskimägi, kas Leedu elektrijaamad ikka osalevad kõigil tundidel elektribörsil. Hinnatase, mida Leedu tootjad oma kasutatava võimsuse juures pakuvad, ületab kohati 70 euro piiri megavatt-tunni eest, mida on Veskimäe sõnul raske mõista.
„Eesmärk võiks olla, et kõik Balti riikide elektrijaamad paneksid oma kasutatava võimsuse osas, kuhu ei kuulu remondis ja reservi arvatud võimsused, pakkumised börsile välja. Olgu selleks hinnaks või 2000€/MWh kui kellelgi peaks olema antud konkreetseks tunniks sellise muutuvkuluga tootmisvõimsus võimalik käivitada. See reastataks muutuvkulu järgi igaks konkreetseks tunniks kogu tootmisvõimsuse Balti riikides,“ leiab Veskimägi.
Samas kiidab ta Eesti Energiat, kes nii talitabki.
„Selline käitumine kõigi tootjate poolt annaks turule selgust, likviidust ja lõpuks usaldust kõvasti juurde. See toetaks nii Balti turu pikaajalist integratsiooni kui võimalikke otsuseid investeeringuteks elektrisüsteemi,“ märgib Veskimägi.
