TABEL | Eesti ülevõtmistehingutes domineeris tänavu pangandus. Mida toob aasta uus?


Sven Papp intervjuu 13.12.2016
Sven Papp Foto: Andres Putting

Pärast 2018. aasta rekordit on Eestis ülevõtmis- ja ühinemistehingute aktiivsus tänavu hoogu maha võtnud ja selline trend jätkub tõenäoliselt ka algaval aastal, märkis advokaadibüroo Ellex Raidla tehingute ja ettevõtete nõustamise valdkonna juht Sven Papp.

Tänavu lõpule jõudnud Blackstone'i poolt osaluse ost Luminor Pangas miljardi euro eest on Eesti suuremate tehingu ajaloos jagamas teist-kolmandat kohta koos Swedbanki poolt Hansapanga ostuga miljardi euro eest. Sellest suurem tehing oli Nordea ja DNB Balti üksuste ühinemine, mille hinnalipiku võib panna 1,5 miljardi euro kanti.

Ka tänavune suurelt teine tehing esimese poolaasta numbrite põhjal tuli pangandusest. Nimelt ostis LHV pank turult lahkuva Danske Banki Eesti eraisikulaenuportfelli 410 miljoni euro eest. Teisel poolaastal mingeid suuremaid tehinguid pole toimunud, lausus Papp.

Kolmandal kohal on Margus Linnamäe suurtehing, kus müüdi veebiportaalid ehk Baltic Classifieds Group Antler HoldCo-le. Selle tehingu summat pole teada. Kuluaarides räägitakse, et tehingu summa võib olla 200 - 340 miljoni euroni, märkis Papp.


Selle nagu ka suuremate tehingute kohta kuni 12. kohani pole osapooled tehingusummasid avalikustanud. Suurte tehingute seas on ka Consolise poolt ostetud betoonelemenditootja TMB Groupi Läti ja Soome äride ost.

Livonia Partners ostis Klaasimeister-nimelise ettevõtte. Uue omaniku all Baltic Classifields Group omandas ka portaali Auto24. Mitu tehingut toimus automüüjate seas. Veho ostis SilberAuto ning Autospirit Ascar Auto. Belgia Unified Post ja Fiteki liitusid, millega tekkis suur finantstehnoloogiaettevõte. Infrastruktuuri poolelt ostis Liwarhon Vopak E.O.S. Eesti äri. Margus Linnamäe UP Invest oli ka ostupoolel. Näiteks omandati Piletilevi. Kütusegigant Aqua Marina Olerex ostis Oiltanking Tallinna.

Tuleval aastal on oodata tehinguaktiivsuse kahanemist, mis iseenesest pole midagi katastroofilist, märkis Papp.

„Kindlasti ei tule masu, kuid aeglustumine küll, sest lihtsalt nii hästi nagu viimastel aastatel on läinud ei saa igavesti kesta,“ ütles Papp.

Üheks seletuseks pankade tehingute tegemisel on siin turul rahapesu temaatika. Kahtlustusi on esitatud, kuid süüdistusteni pole jõutud. Huvitav on näha, kuidas pankade tegevust hinnatakse. Kas nad ei olnud lihtsalt hoolsad või hinnatakse, et nad on kaasosalised.

„Kui sel aastal andsid tehingute suuruselt tooni pangad, siis kas mõnel pangal saab Balti turust villand, kuna tegemist on väikese turuga,“ küsis Papp. „Palju jama on siin välja kannatada. Mäletame veel masu, kui mitmed välismaised ettevõtted lahkusid siit turult, kusjuures turuga polnud midagi halvasti. Siis sai kuulda, et Eesti turg on liiga väike. Kasumimarginaalid võisid ju olla head, aga kasum ise oli väike.“

Swedbanki ja ka SEB pangajuhid ei saa mööda vaadata aktsiahinna kukkumisest tingitud turuväärtuse kaotust, tulevad siis trahvid või mitte.

Krediidi kättesaadavus muutub tõenäoliselt halvemaks, sest krediidi pakkujaid on vähemaks jäänud. Nordea, DNB ja Danske Banki on turult lahkunud. Lisaks on hakanud konkurentsi kahanemise tõttu laenuintress tõusma. Pangad on muutnud laenutaotlejate suhtes nõudlikumaks. Lisaks on teemaks seadusest tulenevad rahapesuvastased meetmed, kuid ka pankade sees kehtestatud nõuded. Näiteks ei soovi pangad mõningaid sektoreid rahastada.

Kinnisvaraturul tekib küsimus, et kas pidu kestab igavesti. Kas Eestis ei hakka ükskord küllalt saama kaubandus- ja büroopindadest? Kas lõpuks näeme mõne suurema kinnivaraprojekti pankrotti, küsis Papp. Hinnad ei saa igavesti tõusta, kusagilt peab miski kunagi järele kah andma.

End sissetöötanud kaubanduskeskustes on vähe vakantsi, pigem laiendatakse, et rentnikele oleks pinda pakkuda. Kuna aga meil on aastaid olnud seitsme protsendi kanti palgatõus, siis on see raha muidugi leidnud tee kaubanduskeskustesse, mistõttu nende probleemid on edasi lükkunud.

Energeetika ja infrastruktuur on jätkuvalt kuum teema ja ka Eesti IT ja finantstehnoloogia ettevõtted pakuvad huvi. Infrastruktuuri osas jahib suur raha vähest pakkumist, kuna objekte on vähe. See valdkond on küll tugevalt reguleeritud hinnakujundusega, kuid konkurents on madal, mistõttu ka madal kindel tootlus tundub hea, eriti oludes, kus finantseeringut saab rahaga, kus intressinumbri ees on miinusmärk. Madala intressi juures on infrastruktuur praktiliselt garanteeritud tootlusega rahapaigutus. Selline tootlus sobib pensionifondidele, kuna seisev raha ei toodaks neile midagi. Pensionifondidele tuleb raha kogu aeg peale, mistõttu on neil nagu investeerimissund.

Jätkuvalt on õhus tehingute põhjusena põlvkondade vahetus. Kuna Eestis alustasid paljud ettevõtjad 25-30 aastat tagasi, siis mingi hetk peaks tulema varade üleandmine lastele, müük või pärandamine ja müük, kui lapsed ei soovi äriga tegeleda.

„See on juba õhus olnud kümmekond aastat, kuid et see nüüd lähiajal toimuma hakkaks, selles ei saa kindel olla,“ lausus Papp, kes märkis, et Hans H. Luige vettinud mäkrade võrdluse toomisest hakkab saama kümme aastat, aga massiliselt põlvkondade vahetusest pole tehinguid seni veel tulnud.