„Nõudluse ja pakkumise suhte põhjal kujunebki elektrienergia turuhind,“ ütles Vennik.

Elektribörsil kauplemist kontrollib Nord Pool Spot turu järelevalve. „Muu hulgas valvatakse, et tootjad ei teeks põhjendamatult kõrgete hindadega pakkumisi, sest ka elektribörsil peab elektrihind olema otseste kuludega põhjendatud,“ sõnas Vennik.

Elektribörsil toimub päev-ette kauplemine ja börsihind muutub iga tund. „Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib surve hinna alanemisele. Pakkumisest kõrgem nõudlus surub aga hinda üles,“ sõnas Vennik.

Kõige enam mõjutavad elektrienergia nõudlust ja pakkumist majanduskliima, õhutemperatuur ning avariid elektrijaamades või Estlinki merekaablis. „Avariid vähendavad äkitselt elektrienergia pakkumist piirkonnas, samas kui nõudlus jääb samale tasemele. Selle tulemusel liigub elektri börsihind ülespoole,“ ütles Vennik.

Kui majandus kasvab, suureneb Venniku sõnul üldjuhul ka nõudlus elektrienergia järele, sest ettevõtted laiendavad oma tootmist, rajavad uusi tehaseid ja vajavad kõigeks selleks rohkem elektrienergiat. „Majanduslanguse korral väheneb ka elektritarbimine. Väga külmade või kuumade ilmadega on elektritarbimine ja seega ka nõudlus suur, sest elektrit kasutatakse kütmiseks või jahutamiseks,“ ütles Vennik.

Nõudluse ja pakkumise suhe sõltub kellaajast ja nädalapäevast. Öötundidel ja nädalavahetustel tarbitakse elektrit tavaliselt vähem, pakkumine on aga sama, mis päeval. „Seepärast on elektrienergia börsihind öösiti ja nädalavahetuseti odavam kui tööpäevadel ja päevasel ajal,“ sõnas Vennik.

Sademed ja sulavesi võivad hinda alandada

Vihmarohkel suvel on oma plussid, seda näiteks soodsama elektri näol, kirjutas Eesti Energia kodulehel. Näiteks on ka Skandinaavias möödunud kuudel olnud palju sademeid ja selle tulemusel ujutati Põhjamaad üle odava hüdroenergiaga.

Nõudlus ja ka hind on üldjuhul kõrgeim talviti

Eestis vajatakse elektrit enim just talviti, kui väljas paugub pakane ning elektrit kulub palju kütteks ja valgustuseks. Madalaim on nõudlus seevastu jaanipühade ajal, mil terve Eesti puhkab ja veedab õhtuid lõkke ääres.

Nõnda võib elektritarbimine külmal talvepäeval ja jaaniööl erineda isegi kuni neli korda. Ja see mõjutab elektri hinda. Ostjate talvise nõudluse rahuldamiseks tuleb kasutada ka kallimat elektrienergiat, mis tõstab börsihinda. Suveöödel on aga ostjate nõudlus nii väike, et tootjad on nõus elektrit soodsalt müüma.

Näiteks oli 2011. aastal detsember erakordselt soe, elektrit vajati tavapärasest märksa vähem ja ka börsihind langes tänasele, riikliku elektrihinna tasemele. Kuid piisas sellest, et õhutemperatuur kukkus veebruaris isegi alla miinus 20 kraadi ning juba sööstiski ostjate nõudlus ülesmäge ja selle tulemusel kerkis ka elektri hind 4,8 senti kilovatt-tunnini.

*hinnad käibemaksuta.