TABEL | Palgakasv sai taas suurema hoo sisse. Vaata muutust nelja aasta jooksul
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul saame jätkuvalt rääkida palgakasvust, ehkki see on viimaste aastatega võrreldes tänavu pidurdunud. Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1583 eurot) ja Tartu maakonnas (1419 eurot) ning madalaim Valga (1082) ja Hiiu maakonnas (1071 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Lääne-Viru (8,4%) ja Jõgeva maakonnas (7,4%), kõige suurem palkade langus oli Lääne maakonnas (10,2%).
„Teises kvartalis nägime aastases võrdluses keskmise brutokuupalga vähenemist pea pooltel tegevusaladel. Kolmandas kvartalis kahanes palk aga vaid kaubanduse (8,9%) ning majutuse ja toitlustuse (4,3%) tegevusaladel. Need tegevusalad on ka koroonaviirusest ja sellega seotud piirangutest kõige enam mõjutatud," ütles Valma.
Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side tegevusalal (2545 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2389 eurot) ning energeetikas (1977 eurot). Võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuses (8,5%), info ja side (7,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (6,7%).
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1810 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1731 eurot). „Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk kõige enam riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige vähem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes," lisas Valma.
