Spetsialistide hinnangul on Eestis umbes 30 000 aktiivset satelliidivaatajat ehk neid, kes ei saa signaali kaablioperaatori kaudu. Neist kuni 90 protsenti kasutab piraatkaarte,” ütles Viasat AS-i juhatuse liige Toomas Vara.

Inimestel on Vara sõnul tavaliselt kas illegaalselt Eestisse toodud kaardid, mille levitamine on siin keelatud või siis kohapeal valmistatud piraatkoopiad, mis avavad korraga ühe või mitme paketi kanalid. Viasat on esimene firma, kes selle probleemiga Eestis tegelema hakkas ja peale tema ei olegi teisi legaalseid tegijaid.

“Probleem on keeruline. Oleme abi saamiseks pöördunud kultuuriministeeriumi poole, kuid reaalses elus peame oma probleemidega ise hakkama saama. Kohati jääb lausa mulje, et see on vaid meie ettevõtte mure. Riik ei kaota satelliidipiraatlusega suuri maksusummasid nagu salatubaka või -alkoholiga ja sellepärast puudub ka motivatsioon tõsiselt probleemiga tegeleda. Ettevõtja jaoks on aga tähtis see, kas Eestis on ettevõtluskeskkond olemas või mitte,” rääkis Vara. “Politsei prioriteetide hulka selline piraatlusevastane tegevus loomulikult ei kuulu, kuid nad on siiski valmis asjaga tegelema. Planeerime lähitulevikus nendega tihedamat koostööd, mis hõlmaks koolitust ja infovahetust.”

Piraatkaart, mis avab lisaks muudele kanalitele ka Viasati, maksab kuni 1000 krooni. Ilma soodustusteta maksab TV1000 vaatamine 265 krooni kuus.

##Ametlik vaid VIASAT

“Taevakanalite arv, mida Eestis näha võib, on 1000 ringis. Kinniste ehk tasuliste kanalite ja lahtiste arv on võrdne – mõlemaid umbes 500. Kinnised kanalid ei näita reklaami ja sellepärast kaetakse kulud paketimaksudega,” ütles OÜ Telemees juhatuse liige Tõnis Uusna.

Lääne-Euroopas jagunevad kanalid Uusna sõnul pakettideks ja on kindla kuumaksuga. Pakett, milles on ligi 50 kanalit, võib maksta 10 000–15 000 krooni aastas. Ainus ametlik müüdav pakett Eestis on Viasat, kus on 21 kanalit ja neist populaarseim on TV 1000 Baltic.

“Ametlikult teiste populaarsete kodeeritud kanalite kaarte Eestis ei müüda ja seepärast ongi turul piraatkaardid, millega saab näha kuni 100 kanalit ja mille väidetav turuhind on 500 krooni. Selleks, et edastada kaabel-TV võrgus satelliitidelt transleeritavaid programme, peab operaatorfirmal olema programmi valdajaga sõlmitud vastav leping. Siis väljastatakse ka vastav kaart, mis tagab ametliku juurdepääsu kodeeritud kanalitele,” lisas Uusna.

Pärast muudatusi TV1000 East programmis sooviti see STV asepresidendi Raivo Mihkelsoo sõnul muuta avatuks, kuid soov saada igalt vaatajalt abonenditasu jäi alles.

“Lubati uutele alustele tuginedes sõlmida eestikeelne leping, paraku pole seda veel tehtud. Vanemat tüüpi televiisoriga, kus on vaid fikseeritud 6–8 kanalit, ei olegi võimalik kõiki kanaleid näha. Miks peaks sellise televiisori omanik maksma?” rääkis Mihkelsoo.

Autoriõigus rikutud

“Modern Times Group (MTG) on nii TV3 kui ka Viasati omanik. Samas on TV3 ka Viasati kanali esindaja, mis on Eesti seaduste järgi autoriõiguse seaduse rikkumine. Autoriõigusi võib esindada vaid mittetulunduslik organisatsioon. Viasat ja TV3 on kommertsorganisatsioonid ja Toomas Vara on kahjuks ühtlasi Viasati juhatuse esimees ning samas TV3 tegevjuht,” lisas Mihkelsoo.

“Kultuuriministeeriumil on üldkoordineeriv roll. Oleme selleks, et teha koostööd kõigi osapooltega – seadusandjatega, politseiga ja sideametiga. Oleme kohtunud ning konsulteerinud paljude satelliidi kaudu edastatavate telekanalite õiguste valdajate esindajatega ja arutanud probleeme,” ütles kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus.

Iva on Sookruusi sõnul selles, praegu on autorite õiguste kaitse heal järjel vaid Eesti Autorikaitse Ühingus, mis tegeleb peamiselt heliloomingu ja kujutava kunsti teoste autorite õiguste ühise esindamisega. Samasugust organisatsiooni oleks vaja ka kaabeltelevisiooni jaoks.

Politsei puistas STV-d

Politsei kahtlustas kaabeltelevisioonifirmat STV piraatprogrammide edastamises ja korraldas reedel firma kontoris läbiotsimise. Kaasa võeti dekodeeritavad võrgukaardid, mille abil politsei hinnangul edastati ebaseaduslikult telejaama TV1000 programmi.

“Politsei filmis meie seadmeid kooskõlastamata. Hiljem näidati seda lõiku ka uudistes. Nüüd helistavad konkureerivad firmad ja uurivad, kuidas me suutsime näidata 67 tavalist ja 62 digitaalkanalit korraga. Seda me loeme politseipoolseks rikkumiseks, aga eks me kõik teeme vigu,” ütles Mihkelsoo. EPL