Kevad on käes ning paljudel on tekkinud plaan oma krundile ehitada uus tööriista- või puukuur, saunamajake, garaaž või mõni muu abihoone. Esimese sammuna tuleb alati ette võtta käik kohalikku omavalitsusse, kuid üht-teist tasub ehitamise põhireeglitest siiski teada.  

„Kui on plaan midagi ehitama hakata, tuleb alati alustada kohalikust omavalitsusest, kellelt küsida ehitatavale hoonele ehitusõigust,” selgitab Rae valla ehituse vanemspetsialist Enno Harmipaik, kelle sõnul on võimatu paari lausega teha mingeid üldistusi, sest kohalike omavalitsuste ehitusmäärused on erinevad. Väga palju sõltub sellest, kas tegemist on tihe- või hajaasustusel paikneva krundiga jne. Ehk esmalt tuleb oma ehitusplaan valla ehitusspetsialistile ära rääkida, küll tema siis juba kõige täpsemaid edasisi tegutsemisjuhiseid anda oskab.

Kohalik omavalitsus saab  määrata ehitusõigust kinnistule kas detailplaneeringu kehtestamisega (tiheasustuses) või projekteerimistingimuste väljastamisega (hajaasustuses). Ehitusõiguse määramiseks tuleb esitada vallavalitsusele taotlus (reeglina on vastavad blanketid omavalitsuse kodulehel saadaval), kus märgitakse ära oma ehitussoov, kavandatava ehitise asukoht (seda on kõige parem näidata oma maaüksuse plaanil, sest ehitada saab ainult omanik) ja ehitise arhitektuurne/tehniline kirjeldus (ehk millest on ehitis tehtud, mis kaldega on ta katus, kui kõrge ta on jne.)

Väikeehitisele projekt

Vastavalt omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustele tuleb koostada tulevase ehitise projekt. Ehituse projekteerija peab olema pädev isik (arhitekt), kelle pädevus on kontrollitud ja ta on ettevõtjana registreeritud tegevusalal „projekteerimine” vastavas majandustegevuse registris (MTR) registreeritud spetsialist.

Kui on tegemist väikeehitisega (st ehitisega, mis on ehitusaluse pinnaga 20 kuni 60 m2 ja kõrgusega kuni 5,0 meetrit ning ehitisel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone) ja projekteerimistingimustes erinõudeid pole loetletud, siis mõõtkavas ehitusprojekti võib omanik koostada ise, esitada omavalitsusele taotluse kirjaliku nõusoleku väljastamiseks väikeehitise püstitamiseks) ning tasuda menetluse riigilõiv summas 31,95 eurot. Sellest ka piisab, ehk eraldi ehitusluba sellisel juhul vaja ei ole, tarvis on vaid kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut ehitise rajamiseks.

Ehitada võib omanik ise, kui on tegemist üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoonega enda tarbeks, kõigil ülejäänud juhtudel peab ehitaja vastama ehitusseaduse § 41 nõuetele (st et ta peab olema registreeritud

MTR-is).

Ka puukuuri ehitus

Kui varem ei pidanud alla 20 m2 suuruste abihoonete jaoks kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut omama, siis kaks aastat tagasi ehitusseadusesse sisse viidud muudatustega pääseb sellest vaid alla 20 m2 suuruse ajutise väikeehitise rajamisel. Ajutine väikeehitis tähendab seda, et tema kasutusaeg ei ületa viit aastat. Kõigil teistel juhtudel, ehk kui tegemist on isegi 10 m2 suuruse puukuuriga, mida on plaanis kasutada kauem kui viis aastat, tuleb taotleda kohalikust omavalit-susest selle ehitamiseks kirjalik nõusolek ja tasuda vastav riigilõiv. Samuti, kui on tegemist üle 20 m2 suuruse ajutise ehitisega.

Samuti tasub teada hoonete omavahelisi minimaalseid kauguseid peahoonest  või naaber-krundist. Enno Harmipaik nendib, et ka siin vaadeldakse igat juhtumit eraldi, kuid näiteks tiheasustusega aladel on  ehituskeeluala igal krundil 5,0 meetrit krundi välispiirist sissepoole.

„Sellesse viie meetri laiusesse ehituskeelualasse ei tohi püstitada mingeid väikeehitisi, ei grillmaju ei lehtlaid. Paljudel juhtudel kodanikud just neile aladel ihkavadki grillmaja püstitada. Grillmajake on aga tuleohtlikum kui elamu ise, sest grillkaminas üritatakse mitte ainult grillida, vaid põletada kevaditi ka kõike muud, mis põleb. Samuti peab olema vahekaugus naabermajast vähemalt 8 meetrit,” rõhutab Harmipaik.