Süüdistuse kohaselt tõi ettevõtja 2016. aastal marjakorjajaid Taimaalt. Viimased aga avastasid end sundolukorras ning töötingimused olid süüdistaja sõnul inimväärikust solvavad.

Prokurör nõuab ettevõtjale enam kui 3-aastast vangistust ning ärikeeldu. Lisaks peaks mees tasuma ka 60 000 eurot kahjutasu.
Kohus leidis, et mitte kõik ettevõtja heaks töötanud marjakorjajad ei olnud töötingimuste üle rahulolematud. Nimelt on ettevõtja vastu hagi esitanud 26 inimest- kokku oli ettevõtja juures tööl aga enam kui 200 marjakorjajat.

Süüdistaja sõnul olid osad hagejaid Soomes tööl esimest kord, kuid nad püüti töötingimusi puudutavate tõele mittevastavate lubadustega lõksu. Töötajad olid Soome sõiduks raha laenanud ning kavatsesid tööga teenitud rahaga oma võlad maksta. Üldiselt laenati pool reisi rahast, 35 000 bahti ehk umbes 1000 eurot.

Ettevõtja talle esitatud süüdistustega ei nõustunud

Elu merekonteineris ja passid võeti ära
Sügisel Taist Jyväskylä kohtusse tunnistusi andma sõitnud 30 marjakorjajat kirjeldasid, kuidas ettevõtja pani nad elama treileritesse ning merekonteineritesse. Sarnastest konteineritest olid loodud ka toidutegemise ning pesemise kohad. Samuti võttis ettevõtja töötajatelt nende passid .
Marjakorjajad möönsid kohtus, et ettevõtja ei piiranud nende liikumisvabadust. Küll aga lisasid nad, et kuna nende passid olid tööandja käes ning nende töötasu kasutati nende võlgade maksmiseks, siis ei olnud neid praktikas võimalik tööandja mõju alt põgeneda.

Ettevõtja advokaat tõrjus süüdistusi, väites, et tööandja kasutas selles valdkonnas levinud praktikaid ning ka töötajate elamistingimused olid tema sõnul adekvaatsed. Ka kinnitas ta, et ettevõtjal ei olnud mingit pistmist töötajate Tais tekkinud võlgadega.

Turu ülikooli õigusprofessori Seppo Koskineni sõnul võib marjakorjajate ning tööandja kohtuasja hinnata pretsedenti loovaks. Seni on Soomes inimkaubandust puudutavad kohtuasjad olnud seotud prostitutsiooni ja töötajate ebainimlikes tingimustes töötama sundimisega.
Seksitööstusesse sunnitud inimeste puhul on selged tõendid selle kohta, et ohvrid on haaratud kriminaalsesse ettevõtmisse.

Seni on Soome metsadest töötanud Tai marjakorjajate juriidiline staatus olnud erinev farmerite juures peamiselt Euroopa Liidust pärit marjakorjajate staatusest, sest viimased töötavad töölepinguga. Soome Tööturuamet tuvastas 2014. aastal, et töötingimustega rahulolematud marjakorjajad, kes töölt lahkusid, ei olnud ametis töölepinguga. See küsimus on ka praeguse kohtuasja tema. Samal aastal leidis välisministeerium, et marjakorjajad peaksid töötama töölepingutega.

Tööandjad töölepingute vastu
Tööandjad, kelle heaks marjakorjajad Soome metsades töötavad, on nende töötajate staatuse muutmise vastu. Samas on Koskinen seda meelt, et taludes ja metsades marju korjavaid töötaiaid peaks kohtlema võrdselt.

Koskineni sõnul on võimalik, et erinevast kultuuriruumist pärit töötajad on valmis madalama palga eest töötama. Lisaks lepivad metsas töötajad saagi kehvema kvaliteediga, mis omakorda mõjutab neile makstavad tasu. See on tema sõnul ka üks põhjustest, miks tööandjad metsas marju korjavate inimeste juriidilise staatuse tõstmise vastu on.

Tema sõnul saaks seda probleemi lahendada, võttes kasutusele tulemustasu. „On imelik, et seda probleemi ei ole lahendatud. Oleme arenenud lääneriik ja ometi kohtleme marjakorjajaid täiesti erinevalt sellest, kuidas oleks sellisele riigile kohane,“ lausus Koskinen.

Kohus peaks otsuse langetama uue aasta alguses.