Täiendav ravimihüvitise arvestamise aluseks on kalendriaasta jooksul soodusravimitele tehtud kulutused. Hüvitise eesmärgiks on pakkuda abi nendele inimestele, kes aasta jooksul on ravimite ostmiseks kulutanud rohkem kui 6000 krooni, teatas haigekassa Delfile.

Eeskätt on tegemist inimestega, kelle raviskeemides on väga kallid ravimid, kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seepärast võtma ravimeid pika aja vältel ja kes kasutavad näiteks mitut ravimit kombineeritult.

Täiendavat ravimihüvitist võib üks inimene kalendriaastas saada kuni 9500 krooni.

Selle üle, kas inimesel on õigus saada täiendavat ravimihüvitist, peab arvestust haigekassa. Inimene ise peab vaid avalduse esitama. Seda saab teha nii e-panga teenuste kaudu kui ka esitada paberil haigekassa piirkondlikku osakonda.

Esimest korda maksis haigekassa inimestele täiendavat ravimihüvitist 2003. aastal, mil see õigus ravikindlustuse seadusega sätestatult tekkis.

2003. väljamakstud täiendav ravimihüvitise summa suurenes 2004. aasta eest makstava summaga võrreldes 30 protsendi võrra. Nii suure kasvu tingis haigekassa hinnangul inimeste suurem teadlikkus seesugusest täiendavast hüvitisest.

Kokku kompenseeris haigekassa aga 2004. aastal inimestele soodusravimeid enam kui 862 miljoni krooni eest.