TÄISMAHUS: 16 miljonit eurot kadus nädalaga pensionifondidest
Alalhoidliku rahvana tuntud eestlased on näidanud pensionifonde valides tõelist uljust ning senimaani on populaarseimad pensionifondid agressiivsed ja progressiivsed. Eile jätkunud aktsialanguses soovitavad fondihaldurid aga kolida konservatiivsetesse fondidesse.
Danske Capitali ja Sampo pensionifondide fondijuht Märten Kress maalib maailmamajanduse tulevikust jaheda pildi ja arvab, et võlakriis pole lõplikku lahendust saanud ning aktsiaturgude väljavaade on pigem kehvapoolne. See omakorda aga tähendab soovitust vahetada agressiivsed pensionifondid konservatiivsemate vastu.
Samal ajal pole ka see tee fondikaotuste vähendamiseks pilvitu, kuna kindlamate võlakirjade peale keskendudes kahanevad oodatavad rahateenimisvõimalused. „Käesoleva aasta turbulentses olukorras on lühiajaliselt olnud kõige õigem valik konservatiivsed fondid, aga globaalne riskikartlikkus on viinud madala riskiga võlakirjad nii kõrgetele tasemetele, et see tekitab küsimusi nende edaspidise atraktiivsuse osas,” sõnas SEB fondijuht Vahur Madisson. „See omakorda jätab konservatiivsetele fondidele väga vähe valikuid, kuidas investoritele edaspidi raha teenida.”
Kogutakse pikalt
Eesti pensionikogujate lemmik Swedbank on viimaste kuude jooksul stabiilselt miinuses, aga paanikaks suurpank põhjust ei näe, kuna pensioni kogutakse pikka aega. „Viimaste nädalate turgude heitlikkus on aastakümneteni ulatuva pensioniks kogumise perioodi mõistes äärmiselt lühikene aeg, mille võimalikku mõju lõpptulemusele ehk pensionile mineku päevaks kogunenud varade suurusele on võimatu hinnata,” leidis Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Agnes Makk. Ta lisas, et Euroopa võlaprobleemid, USA võlalimiidi tõstmine ja reitingu alandamine sunnivad koosmõjus pöörama pilgu poliitikute poole.
Ka LHV fondijuhi Andres Viisemanni sõnul pole turul võimalik leida ühtegi alahinnatud vara, kuid pikas perspektiivis peaks siiski suurte ettevõtete aktsiad olema endiselt arvestatav investeerimisvõimalus. „Ka raha kontol hoidmine või USA ja Saksamaa valitsuste võlakirjadesse negatiivse reaalintressiga investeerimine ei tundu pikaajaliselt just atraktiivse väljavaatena,” lausus Viisemann.
Alates augusti algusest on kõigist pensionifondidest kadunud üle 16 miljoni euro väärtuses Eesti elanike pensionisääste. Seejuures reedesel suure käibega börsilanguse päeval olid punases kõik pensionifondid, välja arvatud SEB panga konservatiivne. Ent esmaspäeval jätkati börsil samas tempos ning päeva lõpuks suutis börsiindeks väheneda 6,22 protsenti, millest on Tallinna börs teinud suurema vähikäigu viimase kümne aasta jooksul ainult ühel päeval ja seda masuperioodi tipphetkel 2008. aasta oktoobris.
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on Eesti praeguse suure aktsiaturgude languse taga imaginaarne Rootsi pensionäripaar Pernilla ja Gunilla, kes lugesid Dagens Industri esilehelt sõna „katastroof” ja hakkasid seejärel oma aktsiafondi müüma. „Seal hulgas on mõistagi ka Eesti ettevõtteid,” mainis Koppel.
Tallink keskendub oma äridele
Viimastel päevadel ühe suurima langeja Tallinki suurosaniku Ain Hanschmidti sõnul peab merendusettevõte keskenduma eelkõige oma majandustulemustele ning mitte laskma end börsil toimuvast segada. „Me juba võtsime esimese kriisi ajal 2009. aastal
eesmärgiks enda äridele fokusseerimise,” ütles Hanschmidt. „Tallinkil on viimaste kuude jooksul reisijate arv tõusnud ja on näha, et läheb hästi.”
„2009. aastal esimese kriisi ajal oli pikalt juttu, et kas tuleb V-kujuline majanduskriis või topelt-V, aga nüüd paistab, et on teine kriis käes ja tuleb ikkagi topelt-V,” lisas ta. „Kas nüüd tõus tuleb või ei tule, siis seda ette ei tea.”
Analüütikud on seni spekuleerinud võimalustega aktsiahindade põhja tabamisel oma positsioonide parandamisega ettevõtetes, kuid Hanschmidt sellesse võimalusse väga ei usu.
