TÄISMAHUS: Apple’i tippjuhi kodu sai Paldiskis toodetud vigurpõranda
Nii sai kõrgete lagede, suure kamina, basseini ja tenniseväljakuga häärberi ülakorrus ja kaminasaal Eestist 170 ruutmeetrise tammepõranda, lisaks ostis Apple'i mees oma kodukontorisse 25ruutmeetrise pähklipõranda ning eritellimusel valminud Bole trepi. Kogu krempel läks maksma ligi 25 000 USA dollarit.
Sageli käivad Bole inimesed ise klientide juures mõõte võtmas ja paigaldamas, aga seekord tegi selle töö ära üks kohalik firma.
Tammepõrand viimistleti kohapeal eriti edevaks, sellesse harjati käsitsi suured vaod. See oli esimene Bole põrand Põhja-Ameerikas ja Apple'i mees jäi väga rahule. Kohe tellis ka tema kolleeg endale Paldiskist põranda (116m2), mis saadeti California poole teele veebruaris.
Aasta jooksul on Bole USAsse müünud põrandaid kokku alla 1000 ruutmeetri. Tänavu saavad Eestist põranda teiste hulgas üks villa Aspeni suusakuurortis ning 11 uut restoraniketi Joey´s Restaurants söögikohta.
Kanadas läheb Bolefloor maha ühe rikka alternatiivkunstniku majja, mis ehitatakse teokarbikujulisena ja ainult loodussõbralikest materjalidest.
Bole on üks väga eriline puidutööstus. Kui tavalises saekaatris või parketitehases on kõik tööpingid sätitud tootma identseid plankusid, siis Bole tsehhis Paldiskis oleks justkui iga plangujupp “peo peremees”: neid töödeldakse ja lõigatakse vastavalt nende looduslikule joonele.
Iga plank skaneeritakse sisse 3Dna, talle antakse unikaalne QR-kood ning tema parameetrid fikseeritakse arvutis. Selle järgi sobitavad disainerid arvuti abil need täpselt “ansamblisse” – iga plangu kõrvale just sinna sobiva teise, nagu laoks puslet, et klient saaks ilusa ja omanäolise põranda.
Sealjuures on eesmärk planke võimalikult vähe saagida, et tooret maksimaalselt ära kasutada.
Bole juhatuse liige Hannes Tarn ütleb, et protsess nõuab rohkem aega kui tavalises puitutööstuses, eriliselt põhjalik on Boles kvaliteedikontroll. Mitte keegi maailmas ei tee Tarni väitel loodusliku servajoonega põrandalaudasid ja pinnavorme nii nagu Bole.
“Me ei valmista siin kõveraid põrandaid, nagu mõned teised firmad. Eesmärk on, et põrand oleks maas sama nägu, nagu plank oli looduses – oma loodusliku joone ja võimalikult naturaalse ilmega,” räägib Tarn.
Bole kasutab puiduna tamme, saart, vahtrat ja pähklit. Kogu tooraine ostetakse sisse, sest Eesti kliimavöötme väärispuitu ei ole piisa valt saadaval. Saaremaa tamme on firma siiski töödelnud.
“Valdavalt on meil kasutusel tammepuit, aga põhimõtteliselt võime põranda teha ka sinu vanaema õunapuust, kui selle meile tood,” räägib Tarn.
Samas pole Bole toodang mitte ilmtingimata ainult miljonäridele. Paldiski tehasest saab loodusliku joone ja kontuuriga põranda alates 75 euro eest ruutmeeter, Euroopas algavad Bole toodete hinnad 120 eurost ruutmeeter.
Ettevõtja Kuldar Leis, kes ehitab praegu Põlvasse passiivmaja, tõi Bolesse põranda tarvis näiteks Ukraina jalaka.
Bole alustas põrandate tootmist kaks aastat tagasi kaubamärgi all Bolefloor. Lisaks toodetakse sarnaseid pinnakatteid. Edaspidi üritab Bole aina rohkem kanda kinnitada ka mööblitootmises.
Paldiskist on põrandad rännanud kõikidele kontinentidele, sealhulgas Aasiasse ja Ameerikasse. Näiteks ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peakontoris Roomas sai hiljuti
Bole põranda “Etioopia tuba”. Frankfurdi lennujaamas laoti aga looduslik põrand “Made in Estonia” maha kohvikutele ja restoranidele uues ekstrasuurte Airbusi lennukite terminalis.
Bolefloor on maas ka Hong Kongi eksklusiivkorterites, ühes Saksamaa hotellis jm.
Eestlased on käinud põrandaid mõõtmas ja paigaldamas Taiwanis, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Marokos, Mehhikos ja Norras.
Bole suhtleb suuremate tellijatega üldiselt otse – kunded leiavad firma üles meedia ja interneti vahendusel. Osa müügist toimub ka edasimüüjate kaudu.
Tarn ütleb, et edasimüüjadki on väga erinevad: näiteks Saksamaal Stuttgartis müüb Bole põrandaid üks “high-end Porsche-mees”, Norras käivad aga paigaldajad tuttmütsides ja dressides. Saksamaa on Prantsusmaa,
Hispaania, Itaalia ja Venemaa kõrval Bole suurim eksporditurg.
Uudse välimusega põrandate tootmise idee tekkis Tarnil pärast seda, kui oli näinud üht sarnast käsitööna valminud põrandat Moskvas ning soovis sellist endalegi koju. Äripartner Rain Eisler veenis, et seesuguseid põrandaid on mõtet teha maailmatasemel ja – mis väga tähtis – tööstuslikult.
Kulus hulk aega turu, tehnoloogia ja muu säärase väljaselgitamiseks. Selgus, et kõike – lõikamistehnikat, CADi programmi, pinke jm – on tarvis natuke arendada.
Koostöös Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlaste ning Soome mehhatroonikainseneridega töötati välja unikaalne ökoloogiliselt säästlik tootmisviis ja masinapark.
Vaata ka pilte!
