Juhan Partsi hinnatõusu sarjavatest sõnavõttudest hoolimata kallineb elektri hind uuel aastal Eesti Energia kinnitusel levinuimas paketis Kodu 1 igas kuus 1,6 euro võrra.

Energiafirma, kes kavatseb tõsta reguleeritud turul elektri megavatt-tunni hinna praeguselt 29 protsendilt 33-ni, pole majandusminister Juhan Partsilt saanud ettepanekuid riigi dividendide vähendamiseks, et niimoodi järgmisest hinnatõusust loobuda.

„Elektri hinna tõstmisel pole Eesti Energial omanikuga mitte millestki rääkida,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive reedel ettevõtte majandustulemusi tutvustades. „Hinnataotlus on finantstehniline töö. Hindade määramine toimub kulude põhiselt ja hinnatõusust loobumine tähendaks ligi 20 miljoni euro mahaarvamist ettevõtte aasta tulemusest.”

Sellise arvestuse järgi maksab igaüks imikust kuni raugani 2012. aastal Eesti Energiale ligi 16 eurot rohkem.

Parts on varem meedias öelnud, et hinnatõusu taotlemise jätkamine kahjustab Eesti Energia olukorda ja raskendab ettevõtte tegutsemist vabaturul. Sandor Liive kinnitusel pole minister, kes on energiahiiu omaniku esindaja, ja aktsionäride üldkoosolek, ettevõtte juhtidega hinnatõusust isegi rääkinud. „Omanik tahab dividende saada,” kinnitas Liive.

Taotluse sisu ei muutunud

Konkurentsiamet lükkas juulikuus tagasi Eesti Energia esitatud kolm hinna tõstmise taotlust ja nõudis rohkem teavet.

Nüüd on energiafirma saatnud uuesti kooskõlastamiseks lõppkliendile müüdava elektrienergia müügimarginaalide muudatuste kooskõlastamise taotluse ja põlevkivi hinna taotluse. Narva Elektrijaamades toodetud elektrienergia hinna taotlus on seni veel korrigeerimisel ja see läheb teele mõne nädala pärast.

Uuesti esitatud taotlustes sisulist muutust toimunud ei ole. Varem Narva Elektrijaamade tootjahinnas sisaldunud transpordikulu tõsteti nüüd põlevkivi hinnataotluse juurde. Selle tagajärjel kallineb põlevkivi varasema 19 protsendi asemel 29 protsenti. „Konkurentsiamet soovis sellist muudatust,” selgitas ettevõtte juhatuse liige Margus Kaasik. „Hinnatõus sellest parandusest ei muutu ja Eesti Energia ei saa varasemaga võrreldes ei kasu ega ka kahju.”

Eesti Energia 2011. majandusaasta teises kvartalis ja poolaasta lõikes energiaettevõtte kasumlikkus võrreldes aastatagusega vähenes. Eesti Energia 2011. majandusaasta kuue kuu äritulud olid 443 miljonit eurot. Energiafirma tänavuse esimese kuue kuu ärikasum langes 17 protsenti 81 miljoni euroni. Viimase kvartali ärikasum langes 1,4 protsenti 37 miljoni euroni, kuid kogu kontserni kasumlikkust toetas teises kvartalis ühekordne tulu finantsinvestori kaasamisest Jordaania tütarettevõttesse.

Eesti Energia investeeringud kasvavad aga rekordtempos: üle kahe korra kuni 132 miljoni euroni. Esimesel poolaastal investeeriti 228 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem, kui teeniti ärikasumit. 

KOMMENTAAR

Juhtkond pressib peale hinnatõusu

Lembit Kaljuvee, riigikogu majanduskomisjoni liige, Keskerakond

Põlevkivi hind võiks turu olukorda vaadates palju rohkem kallineda. Kütteaine kivisüsi annab kolm korda rohkem energiat, kuid maksab kuni kuus korda põlevkivist rohkem.

Eesti Energia on aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõrkuse tõttu unustanud oma strateegilise kohustuse tagada riigi energeetiline julgeolek. Seda eesmärki silmas pidades võiks põlevkivi kallineda 10–20 protsenti, aga mitte 29 protsenti, nagu taotleb ettevõte.

Eesti Energia juhtkond pressib hinnatõusule peale, sest saab sellest isiklikku kasu. Iga äriühingu juhid teenivad majandustulemuste pealt boonust: mida suurem kasum, seda suuremad preemiad juhtidele.

Põlevkivi hinna tõstmise põhjendamine transpordi kallinemisega on lihtsalt üks arvudega manipuleerimine ja häbematus. Kui ma töötasin Eesti Põlevkivi juhatuse liikmena ja me ehitasime raudtee, siis me küll ei küsinud selle pärast hinda juurde. Kaevurite palka tuleb tõsta, aga selleks pole vaja nii suurt hinnatõusu.