TÄISMAHUS: Hoiuste intressid langevad veelgi
Umbes kuu aega tagasi potsatas kõikide Swedbanki klientide postkasti teade arvelduskonto intressimäära muudatusest. Oktoobrikuust jõustuv muudatus tähendab aga drastilist intressilangust – jõudes lõpuks samale ehk 0,01 protsendi tasemele SEB ja Sampo pangaga.
Praegu pakub lisaks Swedbankile 0,1-protsendilist tootlust ka Nordea ning 0,2-protsendilist LHV pank. Siiski ei saa pidada LHV kõrgemat määra kõige paremaks, sest pank teeb väljamakstava intressi mäekõrguselt tasa muude teenuste pealt.
Intresside pea olematuks viimist põhjendavad aga pangad nagu ühest suust Euroopa Keskpanga intressipoliitikaga, mis juuli algul viis omalt poolt intressimäärad nulli. Teiseks õigustuseks tuuakse seda, et arvelduskonto polegi mingisugune raha kogumise, vaba raha hoidmise ja kasvatamise koht. Swedbanki arvates tasuks siis pigem vaba raha paigutada näiteks tähtajalisele või kogumishoiusele (viimane võimaldab teha endale sobival ajal ja summas sissemakseid).
Veelgi langusruumi
„Kui kliendil on vaba raha, siis on mõistlikum see olenevalt plaanitavast kasutusele võtmise ajast ja riskivalmidusest paigutada teistesse panga poolt pakutavatesse toodetesse,” vahendas panga pressiesindaja Mart Siilivask.
Praegu veel aastase hoiuse pealt 1,8 protsenti maksev LHV ennustab, et neilgi teistest poole kõrgemat intressi pakkumist kauaks ei jätku. „Arvelduskonto eest makstavat intressimäära oleme hoidnud samal tasemel, kuid tähtajaliste hoiuste intressimäärasid on tulnud ka meil langetada. Turgu tervikuna vaadates on tähtajaliste hoiuste intressimääradel veel langusruumi,” kommenteeris LHV panga juhatuse esimees Erki Kilu. Siilivask jäi siiski tagasihoidlikumaks. „Intressimäärade edasine käekäik sõltub suurel määral majanduse olukorrast Euroopas, Euroopa Keskpanga otsustest ja konkurentsisituatsioonist pangandusturul,” lausus ta.
Halba ei ole siiski kunagi ilma heata. Nimelt mõjutab baasintressimäära langus ka Euroopa kommertspankade keskmist laenuintressi ehk euribori, millest omakorda võidavad need, kes on võtnud euriboriga seotud laenu, sest neil vähenevad igakuised laenumaksed.KommentaarIntresse hoitakse kunstlikult madalal
Kristjan Lepik
tarkinvestor.ee asutaja
Maailmas on toimumas midagi, mida võiks eesti keeles nimetada „rahaliseks repressiooniks” – keskpangad hoiavad intresse kunstlikult madalal, et turgutada maailma majandust. Selle kõrvalnähuks on ülimadalad hoiuste intressid. Selles ei ole süüdi kohalikud pangad, see on üleilmne trend. Kuid tänasest seisust on olulisem see, mis tulevikus saab, ning ma arvan, et 2013.–2014. aastal on tulemas nii inflatsiooni kui ka hoiustemäärade kerkimine. Sellises keskkonnas on näiteks kinnisvara ja aktsiad hoiustest paremad investeeringud, kuid aktsiate puhul ootaksin ma ise soodsamaid ostukohti.
