TÄISMAHUS: Kreeka üle pea kasvanud võlad sihivad eestlaste tengelpunga
Riigikogus käib Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) ühinemise otsustamine nagu kuiva heinaloo ülesvõtmine enne äikesevihma. Täna paneb riigikogu päästepaketiga ühinemise esimesele lugemisele, samal ajal tõttavad riigi parimad juristid, rehad-hangud õlal, parandama riigieelarve seadust, mille kõlbmatusest päästefondis osalemiseks õiguskantsler alles pühapäeval teatas.
Kõuepilv, mille all Eesti rahvaesindajad ja seadusetundjad tegutsevad, paistab tume ja etteaimamatu. Suurbritannia riiklik uudisteportaal BBC teatas eile, et kavandatav ambitsioonikas euroala päästeplaan näeb ette Kreeka hiiglaslikest võlgadest tervelt poolte korstnasse kirjutamise. Rahvusvahelise valuutafondi IMF-i kahinatele viidates väitis BBC, et praegu 440 miljardi euro suurusena kavandatav abipakett suurendatakse ligi viiekordseks – kahe triljoni euroni. Samasugusele stsenaariumile juhib tähelepanu ka The Telegraph.
„Kui suudetakse tõstmises kokku leppida, siis ka garantiikohustus tõuseks kindlasti. Mingi variant on, et ehk saaksid Eesti, Slovakkia jmt uuel tõstmisel endale veidi väiksema osaluse välja rääkida, samuti nagu 2013. aastal alustava ESM-i puhul on kokku lepitud. Seni antud Kreeka laenudes Eesti õnneks ei osale, kui mahakandmine enne ära toimub,” ütles finantsanalüütik, Eesti Päevalehe kolumnist Villu Zirnask.
Fondi suurendamist põhjustab tõenäoliselt asjaolu, et Euroopa finantsilise supiköögi järjekorda võivad halbade tuulte puhumise korral lähiajal asuda ka fondi asutajad Itaalia ja Hispaania, kelle osalus katab praegu kehtivast abipaketist ligi kolmandiku.
„Need lood näitavad, et Ameerika Ühendriigid ja Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat ühendav BRIC survestavad Euroopat võlakriisi peatamiseks rohkem raha mängu panema, sest neid ohustab ka, kui Euroopas asi veelgi enam käest ära läheb. Libedalt ESFS-i veelgi suuremaks tegemine ilmselt ei lähe, sest isegi 440 miljardi peale tõstmise otsus on ju veel jõustamata,” selgitas Zirnask.
IMF-i sahinatel on oluline tähtsus, sest kõik seni loodud Euroopa Liidu päästerõngad näevad ette, et neid visatakse uppuvatele riikidele koos IMF-iga. Kahte triljonit eurot on lihtsurelikul keeruline ette kujutada, kuid selle raha eest saaksid eestlased meie praeguse riigieelarve mahu juures 300 aastat ilma makse maksmata rõõmsalt vilet lasta ja kaerajaani tantsida.
Summad on üüratud
Kui Eesti ühineb EFSF-iga, milles poliitikute tarmukus ei anna põhjust kahelda, siis esialgse, 440 miljardi euro suuruse plaani järgi kohustume tagama fondi võlakirju ja laene 1,995 miljardi euro väärtuses. Koos intressidega kasvab garanteeritav summa 2,5 miljardi euroni. Juba see on summa, mis moodustab kümnendiku Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kui aga peaks käivituma fondi suuruse viiekordistamise stsenaarium, siis Eesti peaks tagama juba ligi 13 miljardi euro suuruse summa.
Pealegi on BBC avaldanud veel kurja ennustuse, mille järgi pooled Kreeka võlad lihtsalt kustutatakse ning siis peab iga eestlane aastas vähemalt kaks nädalat töötama ainuüksi selle nimel, et antud garantiisid katta.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester seevastu kutsub üles õudusjuttudele tähelepanu mitte pöörama. Tema sõnul ei vastuta Eesti nende Kreeka võlakirjade eest, mis on käiku lastud enne Eesti ühinemist stabiilsusfondiga.
„Fondi suurendamine kahe triljoni euroni on spekulatsioon, nagu ka Kreeka võlgade mahakirjutamine,” lausus Sester. „Praegu me räägime 440 miljardist eurost ja sellest, et laenude andmisel on kahekordne filtersüsteem. Kui praegu Eesti ühineb EFSF-iga, ei tähenda, et kõik EFSF-i poolt tulevikus antavad laenud on meie poolt kohe tagatud. Alati, kui EFSF annab kellelegi laenu, peab Eesti valitsus selle veel täiendavalt heaks kiitma,” kinnitas Sester.
Rahandusministeeriumil polnud BBC ja The Telegraphi teadetele omalt poolt midagi lisada. „Nagu teada, on hetkel käimas Kreeka ning euroala riikide ja IMF-i vahel sõlmitud laenuprogrammi järjekordne ülevaatus, mille tulemuste arutelu on praegu planeeritud korraldada eurogrupi järgmisel koosolekul 3. oktoobril,” kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross kuivalt. „Eesti ei osale Kreeka praeguses, eelmisel aastal sõlmitud laenupaketis,” lisas ta.
Finantsstabiilsuse fondi näol on tegemist ajutise aktsiaseltsiga, mis hakkab tööle siis, kui kõik euroala riigid on selles osalemise ratifitseerinud. Praegu on seda teinud Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Hispaania. Fond tegutseb kuni 2013. aasta suveni, kui selle ülesanded võtab üle Euroopa Stabiilsusmehhanism ESM.
Teder andis stabiilsusfondiga liitumisele uue suuna
Rahanduskomisjon asus õiguskantsleri arvamuse peale riigieelarve seadust muutma.
Õiguskantsler Indrek Teder saatis pühapäeval riigikogu rahanduskomisjonile arvamusavalduse, mille järgi ei võimalda praegu kehtiv riigieelarve seaduse sõnastus Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis osaleda.
Riigikogus täna esimesele lugemisele tulev EFSF-iga ühinemise eelnõu annab valitsusele volituse iseseisvalt ja tähtajatult otsustada garantiide andmise ligi kahe miljardi euro ulatuses. Kuid seaduse kohaselt tuleb iga riigigarantii andmise, peatamise ja lõpetamise kohta vastu võtta riigikogu otsus. Samuti lubab seadus üksnes tähtajalisi garantiisid.
„Olen seisukohal, et sellelaadse volituse andmist vabariigi valitsusele hetkel kehtiv riigieelarve seadus ei võimalda – seda isegi tingimusel, et garantii andmisele eelneb riigikogu mõne komisjoni kaasamine,” teatas Teder.
Ühtlasi rõhutas Teder, et põhiseadus ei keela Eesti osalemist EFSF-is ega riigigarantiide andmist võlakohustustele, mis tekivad seoses euroala liikmesriikidele antava finantsabiga.
Rahanduskomisjon kogunes õiguskantsleri kirja arutama eile kell 11. „On väga tervitatav, et õiguskantsler, kes tavaliselt on oma tähelepanu ilmutanud alles pärase ebaõnnestunud seaduste vastuvõtmist, reageeris nüüd ennetavalt,” ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. „Kutsusime riigi parimad juristid appi, et olukorda lahendada.”
Riigikogu peab enne stabiilsusfondiga ühinemist muutma riigieelarve seadust, nii et see võimaldaks valitsusel riigigarantiide üle otsustada. Kuid see ei takista Sesteri kinnitusel riigikogul samal ajal fondiga liitumist menetleda.
