TÄISMAHUS: Peeter Rebase Ungari viinamarjaistanduse esimene saak jõuab suvekuudel Eestisse
Veinisõpradest eestlaste hulka, kel on Euroopas oma veinitehased ja viinamarjaistandused, on lisandunud ka ärimeestest vennad Peeter ja Priit Rebane. Kuigi kumbki veel oma tegemistest täpsemalt rääkima ei nõustunud, kinnitasid mõlemad, et juba sel suvel jõuab nende Ungari vanimasse veinipiirkonda Tokajsse soetatud veinimõisa toodang Eestisse.
„Tegeleme, õigemini meie meeskond Tokajs teeb oma tööd, kuid hetkel ei ole meil sellele midagi uut lisada,” vastas Peeter Rebane Eesti Päevalehele napilt. Ka Priit Rebane selgitas omalt poolt, et nad tahavad ettevõtmist tutvustada siis, kui toodang on kohal. „Täpsemalt räägime siis, kui asi on pudelis, sildiga ja kohal. Aga ma ei julge öelda, millal see juhtuda võiks, võib-olla mai või hoopis juuli lõpus.” Peeter Rebaselt on tulnud juba eelmisel aastal vihjeid viinamarjasordist Furmint valmiva valge veini kohta, kusjuures veinimeister olevat Tokaj piirkonna parimate hulgast.
Gruusia vein: pigem hobi
Veiniärisse investeerijaid on Eestis olnud teisigi. Näiteks rajas seltskond ärimehi eesotsas Marcel Vichmanni ja Arnout Lugtmeijeriga 2006. aastal veinitehase Gruusiasse, kus 20 miljoni krooni suuruse investeeringuga puhuti elu sisse 150 aastat kasutult seisnud tootmishoonetele. Tallinki pearaamatupidaja Meelis Asi, kes samuti tehase loomise juures seisis, ütleb, et äril läheb siiani suhteliselt hästi, kuid ahnete hulgimüüjate tõttu ei too nad oma toodangut Eestisse. „Ekspordime peamiselt Valgevenesse ja Ukrainasse ning müüme toodangut ka Tallinki laevadel. Aga ilma hulgimüüjata kauplusekettidesse sisse ei saa ja nemad tahavad veini sisse osta pea kaks korda alla meie omahinna.”
Gruusia suurimas veinipiirkonnas Kahhethis asuvas Guriani linnakeses on ärimeestel oma tehas ja kaubamärk Aguna, kuid viinamarjaistanduse pidamine ei tasu Asi sõnul end ära, kui garanteeritud müügimahtu ei ole. „Tehtud investeeringuid tagasi saanud me veel pole, aga raha peale maksma ka ei pea. Eks see rohkem selline hobivärk ole, sest kui tahta teha kvaliteetset veini, siis suurt tulu sealt ei saagi.”
Asi lisas, et 2005. aastal tehtud äriplaani kohaselt oli nende tegelik eesmärk Vene turg, sest tol ajal olid kõik Gruusia veinitehased või sees: Venemaale müüdi üle seitsme miljoni pudeli. „Aga 2006. aasta kevadel, kui meil oli tehas juba renoveeritud, keeras Venemaa kraanid kinni. Siis meil lihtsalt tagasiteed enam polnud.”
Furminti viinamarjast valmib Tokaj dessertvein
Furminti viinamarjasorti kasvatatakse Ungaris laialdaselt, kuid peamiselt siiski Tokaj-Hegyalja veinipiirkonnas. Sellest tehakse nii kuiva valget veini kui ka paremini tuntud Tokaji dessertveine.
Tokaji ongi Furminti ja Hárslevelű viinamarjadest valmistatud valge naturaalse magusa veini üldtunnustatud nimetus. Furminti sorti kasvatatakse ka Slovakkias Tokaj-nimelises piirkonnas ja Austrias, aga seal juba Mosleri nime all. Veinipiirkond on lisatud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Ungari kirdeosas asuvas Tokaj linnakeses elab kõigest 5000 inimest, kuid tänu veinidele on ta tunnustatud turismisihtkoht.
