TÄISMAHUS: President Ilves muljus elektrifirmade konnasilma – keerulist hinnapoliitikat
Hinnatõusu võimendab ka elektrimonopoli omakasupüüdlik surve energianäljas tarbijale, kes peab oma elu kujundama Eesti Energia soovide järgi.
Eesti Energia kõige levinuma paketi võrguga liitumise tasud tõusid viie aasta jooksul ligi 2,6 korda. Samuti karmistas energiahiid liitumise tingimusi. Kui 2007. aastal keset ohjeldamatut majandusbuumi maksis keskpingevõrgust 450 meetri kaugusel asuv majapidamine elektrivõrguga liitumisel ühe ampri eest 51 eurot, siis nüüd tuleb välja käia juba 134 eurot. Samal ajal on elektritööde peamise tooraine vase hind maailmaturul kasvanud vaid kolmandiku võrra ja teinud 2009. aastal läbi ka vabalangemise perioodi.
„Hiljuti ma sain kirja ühe maakonna ettevõtjalt, kellele teatati, et seitsme kilomeetri kaugusel kõrgepingeliinist maksaks elektrivõrguga liitumine firmale ligi pool miljonit eurot,” ütles president aastapäevakõnes. „Seda küsib kodumaiselt ettevõtjalt tema riigile ja Eesti rahvale kuuluv aktsiaselts Eesti Energia.”
Ilma elektrita majapidamiste ja vaegvarustusega ettevõtete arvu Eestis pole teada. Kui regionaalminister kuulutas 2009. aastal välja hajaasustuse elektriprogrammi, siis laekus 600 sooviavaldust. Nendest rahuldati vaid 29, sest ülejäänute puhul tuvastati, et liitumiskoha asupaigas ei elatud pidevalt.
Kosmilised summad
„Võrguettevõtja ei teeni liitumistega seoses kasumit ning elektrivõrgu komponentide hinnad kujunevad turupõhiselt hangete käigus,” selgitas Eesti Energia Jaotusvõrgu võrguteenuste juht Lembit Sünt. „Selleks et hinnata mõne konkreetse liitumistasu määramise põhjendatust, on kõige otstarbekam pöörduda konkurentsiameti poole, kel on vajalik pädevus hindamaks võrguettevõtja tegevuse vastavust kehtestatud reeglitele.”
Ka majandusministeerium avaldab oma haldusala suurfirmale toetust, sest praegu kehtivat põhimõtet muutes tuleks suurendada kõigi ülejäänud elektritarbijate võrgutasu.
Konkurentsiametis vaidlustas eelmisel aastal liitumistasu vaid kaks tarbijat, öeldi ministeeriumi pressiteenistusest.
Kuigi olemasolevate liinide remontimine ja uute rajamine peaks kuuluma võrguettevõtte kohustuste hulka, üritab ettevõte seda investeeringut sageli kliendi õlule laduda.
Mäo ristis tööstuspargina tegutsev Mäo Invest küsis Eesti Energialt juurde keskpinge võimsust. Kuid elektrimonopol esitas projekti, mis nägi ette kogu senise võrgu väljavahetamise kliendi raha eest, maksumusega ligi pool miljonit eurot.
„Meie ligi kahe miljoni euro suuruste investeeringute paketi juures tundub veerandi summast kulutamine elektriühenduse parandamiseks liiga palju,” tõdes ettevõtte nõukogu esimees Toomas Agasild. „Nüüd otsime võimalusi, et jagada elektrikasutust ümber. Kuid selline tegevus toimub investorite taluvuspiiri peal.”
Teised võrguettevõtted ei küsi liitumise eest kaugeltki nii suurt tasu kui Eesti Energia. Läänemaal ja Viimsis tegutsev Imatra Elekter küsib 200 meetri kaugusel madalpingeliinist vaid 66 euro suurust ampritasu. Laagri lähedal mikrovõrku haldav Sagro Elekter kasseeris oma viimasel liitumisel ampritasuna alla 100 euro suuruse summa.
KOGEMUS
Maamees hakkas rohelist energiat kasutama
Vinni valla Suigu küla töötu metsamees Mart Saarna alustas Eesti Energiaga läbirääkimisi oma üksiku metsatalu elektrifitseerimiseks juba 1990. aastate alguses.
Energiafirma hinnaküsimised kõikusid mehe sõnul nagu teismelise plika tuju. Esmalt läksid jutud päris ladusalt, kuid aja möödudes muutusid summad üha ulmelisemaks.„Alguses pakuti, et maksan ligi 2000 eurot alajaama ehitamise eest, siis aga jõuti ligi 32 000 euroni. Viimane pakkumine oli aga hoopis kole: pakuti nelja kilomeetri pikkuse liini rajamist ja iga postivahe eest küsiti ligi 6400 eurot, ” meenutas ta.
Kui arvestada, et postivahe on 50 meetrit, siis oleks külamees pidanud lauale laduma üle 500 000 euro.
Õnneks tuli Vinni vald mehele appi ja andis 1000 eurot toetust tuulegeneraatori soetamiseks. Generaatorist üksi jäi väheks ja lisada tuli mõned päikesepaneelid. Niimoodi elektrifitseeris Saarna oma maja ligi 6400 euroga.
