Kui valitsus tuli septembris välja tuleva aasta riigieelarve seaduste paketiga, tõstsid töötukassaga seotud huvigrupid häält. Erakorralisel moel leidsid end ühest ja samast, riigilaevaga vastassuunas tüürivast paadist nii ametiühingud kui ka tööandjad. Küsimuse all oli muidugi valitsuse kava parandada riigi finantsjuhtimist, nii et töötukassa vahendite haldamise võtaks üle riigikassa ehk rahandusministeerium. Seni on töötukassa väga vahelduva eduga ise oma vahendeid investeerinud. Plaani kohaselt läheks vastav töö edaspidi üle riigikassale, kus hakataks hoidma kõiki töötukassa reserve ja muid finantse. Nii ametiühingud kui ka tööandjad väljendasid riigi sellise kavatsuse pärast suurt muret. Väideti, et riik võtab omatahtsi töötukassa raha ära, kulutab seda hoopis muule ega pruugi enam tagasi anda. Enamgi veel: töötukassa kaotavat üldse igasuguse kontrolli oma raha üle. Põhjuseid oli veel. Kui avalikkuses tekitas see vaidluse, mis peagi vaibus, siis kabinettides ja koosolekutel kestis töötukassa ja valitsuse madin usinalt edasi. Ja nagu Eesti Päevaleht saab nüüd avalikustada, viis absurdimaiguliste tulemusteni. Ikka vaese palgatöötaja kulul.
