Järgnevatel aastatel ehitab Tallegg igal aastal juurde ühe sugulinnufarmi “all-in-all-out" tootmisprintsiibil.

„Pikemas perspektiivis on näha kanaliha tarbimise kasvu,” lausus ASi Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm. „Kuna linnulihatarbimine suureneb, siis kasvab ka Tallegg. Investeerime tänapäevasesse ja kvaliteetsemasse tootmisesse – järgneva nelja aasta jooksul kaasajastame 130 miljoni krooni eest nii sugulindlaid kui broilerifarme. Oleme võtnud suuna, et 2011. aastal kasvatab Tallegg praeguse 7,3 miljoni asemel 10 miljonit broilerit aastas.”

„Talleggi peamine prioriteet on Eesti turg – ootame sellelt aastalt võrreldes eelmisega 20% käibe tõusu,” sõnas ASi Tallegg äridirektor Margus Venelaine. „Ekspordi kasv on väike, sest see on piiratud tootmismahuga – müük väljapoole Eestit toimub põhiliselt HK Scan grupi firmade kaudu. Suvine müügiperiood on alati väga aktiivne olnud: 2006 müüdi perioodis mai-august marinaadis liha ja šašlõkke 460 tonni. Tänavu plaanime müüa suveperioodil 650 tonni marinaaditooteid – iga eestimaalane sööb suvel keskmiselt 0,5 kg Talleggi marinaadis kanalihatooteid,” sõnas Margus Venelaine.



„Tänapäevane sugulindude pidamisprintsiip on "all-in-all-out" põhimõte, see tähendab, et ühevanused 18 000 sugulindu + 1800 sugukukke toodavad sugulinnufarmis haudemune. Pärast munemisperioodi vahetatakse kõik linnud uute vastu. Kahe perioodi vahel on farmis ca kuuajane puhkepaus, mille ajal teostatakse farmis ja selle territooriumil põhjalik puhastus, pesu ja deso. Farm puhkab, bakteriaalne foon viiakse enne uue noorsugulinnupartii sissetulekut miinimumini,” rääkis Teet Soorm.



Teet Soormi sõnul on "all-in-all-out" süsteemi eesmärk ennetada ja võimalikult kergelt üle saada võimalikest haiguspuhangutest. „Kanade näol on tegemist bioloogilise varaga. Samasugused farmid on juba nii Soomes kui Rootsis, Talleggi Ülgase farm on Baltimaades esimene sellel printsiibil töötav sugulinnufarm,” sõnas Teet Soorm.