"Jõudsime kokkuleppele, et protsess jätkub ja tööandja peab palkade osas tegema omapoolsed arvutused ja võrdlevad tabelid, mis annaks ülevaate erikategooria töötajate kaupa ja võrdleks neid maa peal töötavate inimestega," rääkis riiklik lepitaja Henn Pärn ETV24-le.

Meremeeste ametiühingu juhatuse esimehe Kaia Vaski sõnul võib Tallink küll võrdleva arvutustabeli esitada, kuid kõiki merel töötavaid inimesi pole võimalik maa peal töötavatega võrrelda.

Vask rääkis, et 1997. aastal oli Tallinkiga sõlmitud kollektiivlepingus kirjas, et töötajate palk tõuseb igal aastal riigi keskmise palgakasvu protsendi võrra.

"Kuna aga tol ajal ei olnud Tallink nii suur ja rahvusvaheline firma ning ettevõttel oli vaja teha ühtlasi suuri investeeringuid, siis tulid töötajad firmale vastu ja kollektiivlepingus sisalduv punkt ei läinud käiku," selgitas Vask.

"Hetkel on Tallinki Eesti laevapereliikmete keskmine töötasu kõrgem kui riigi vastav keskmine, seda nii tervikuna kui valdkonniti. Laevapereliikmete palkade tõstmise aluseks on olnud ametiühingutega sõlmitud kokkulepped," märkis Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Taavi Tiivel.

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing pöördus mai keskel riikliku lepitaja poole, sest polnud rahul sellega, et Tallinkis on Eesti lipu all sõitvatel laevadel samade ametikohtade palgavahed kolmekordsed. Tallink väidab, et meremeeste palgasoov ajab ettevõtte pankrotti.
Uuesti saadakse riikliku lepitaja juures kokku 26. juunil.