“Jõudsime kokkuleppele, et protsess jätkub ja tööandja peab palkade osas tegema omapoolsed arvutused ja võrdlevad tabelid, mis annaks ülevaate erikategooria töötajate kaupa ja võrdleks neid maa peal töötavate inimestega,” rääkis riiklik lepitaja Henn Pärn ETV24-le.

Uuesti saadakse riikliku lepitaja juures kokku 26. juunil.

Meremeeste ametiühingu juhatuse esimehe Kaia Vaski sõnul võib Tallink küll võrdleva arvutustabeli esitada, kuid kõiki merel töötavaid inimesi pole võimalik maa peal töötavatega võrrelda.

“Teatavasti on merel paljuski spetsiifiline töö, seetõttu ei saa merel töötavat madrust võrrelda kellegagi, kes töötab maal. Teenindavat personali on võimalik aga mingil määral võrrelda,” rääkis Vask.

Vask rääkis, et 1997. aastal oli Tallinkiga sõlmitud kollektiivlepingus kirjas, et töötajate palk tõuseb igal aastal riigi keskmise palgakasvu protsendi võrra. “Kuna aga tol ajal ei olnud Tallink nii suur ja rahvusvaheline firma ning ettevõttel oli vaja teha ühtlasi suuri investeeringuid, siis tulid töötajad firmale vastu ja kollektiivlepingus sisalduv punkt ei läinud käiku.”

Vask tõi näite, et kui viimasel palgaleppe perioodil, mis kestis 2005.-2007. aastani, kasvas töötajate palk sel perioodil 15,8%. Kui oleks lähtutud aga kollektiivlepingust, oleks palgakasv olnud üle 55 protsendi, mis oli selle perioodi Eesti keskmine.

“Hetkel on Tallinki Eesti laevapereliikmete keskmine töötasu kõrgem kui riigi vastav keskmine, seda nii tervikuna kui valdkonniti. Laevapereliikmete palkade tõstmise aluseks on olnud ametiühingutega sõlmitud kokkulepped,” kommenteeris läbirääkimisi Delfile AS-i Tallink Grupp personali- ja arendusdirektor Taavi Tiivel.

Vaski sõnul peabki Tallink nüüd tegema omapoolsed arvutused, et näha, kas ühingu palganõue on õigustatud ning esitama ettepanekud tuleviku osas.