Tallink kaasab välismaiseid aktsionäre
Kui Tallinki aktsionärid juhatuse plaani heaks kiidavad, saab teoks aktsiaemissioon, mille tulemusel firma aktsiakapital suureneb 224 miljonilt kroonilt 275 kroonile. Tegu on suunatud pakkumisega põhiliselt välismaistele investoritele, mida korraldab üks Euroopa suurimaid investeerimispanku Alfred Berg ABN-AMRO.
Küsimusele, miks ei kasutanud Tallink uue laeva ostuks raha juurde saamiseks börsile minekut, vastas Tallink Grupi juhatuse esimees Enn Pant, et praegu puudub selleks vajadus, sest lääne investorite huvi laevafirma aktsia vastu on suur. Börsile minek oleks tema sõnul vajalik siis, kui enamus aktsionäre sooviks oma aktsiaid müüa, kuid seda pole tema väitel praegu ette näha. “Eesti börsil pole seda nagunii võimalik teha, sest selle käive on liiga väike,” lausus ta.
Samas ei välistanud Pant ka võimalust, et kunagi, kui tekib vajadus mõne uue suurprojekti rahastamiseks, ettevõtte aktsiad siiski börsile jõuavad. Küsimusele, kas võimalike uute aktsionäride hulgas võib olla ka mõni laevafirma, vastas Pant, et ta ei tohi seda öelda.
Uus laev läheb maksma ligi 2,5 miljardit krooni ehk samapalju kui eelmine suur laev Romantika. Laev lastakse Soome Rauma laevatehases vette 16. oktoobril ja see hakkab seilama Tallinn–Stockholmi liinil.
Augustiga lõppenud majandusaasta kokkuvõtted on Tallinkil veel tegemata, kuid Pandi hinnangul ületavad tulemused eelneva aasta omasid nii käibe kui ka kasumi osas.
Edasine sõltub suures osas sellest, kuidas laheneb Euroliitu astumisel maksuvaba kaubanduse kadumisest tingitud kahju korvamine. Kogukahju on 500 miljonit krooni aastas, millest eelmine valitsus on lubanud korvata 120 miljonit krooni, ülejäänu tuleb laevafirmal endal katta. Pant lubas viia Romantika juhul, kui riik toetusest hoopis loobuma peaks, sõitma Peterburi–Helsingi liinile. “Romantikaga sõitnud 100 000 reisijat kolivad sel juhul mõne teise laeva peale ja need turistid jäävad Tallinna tulemata,” ütles ta.
Rahandusministeeriumi teatel pole riigieelarve projektis praegu laevafirmadele toetust ette nähtud ja selle kohta pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ka taotlust esitanud.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ütles esmaspäeval, et riik on lubanud laevandust aidata ja seda ka teeb. Abistamise motiiv pole aga tema sõnul tax free kaubandusest tekkiva kaotuse korvamine reisilaevafirmadele, vaid Eesti lipu all sõitva laevastiku konkurentsivõime tagamine olukorras, kus teised riigid oma reederitele maksusoodustusi annavad.
