Ajakiri kirjeldas Tallinki aluseid kui ujuvaid meelelahutus- ja kaubanduskeskuseid koos autoparklate ja hotellidega, mille pealt kontsern teenis eelmisel aastal 517 miljonit eurot. Tallinna Kaubamaja käive oli möödunud aastal 468 miljonit eurot.

Tallinna Kaubamaja turundusdirektor Anne-Liis Ostov ütles Delfile kommentaariks, et üsna raske, kui mitte öelda võimatu, on Tallinkit ja Tallinna Kaubamaja võrrelda.

"Tallinki aastaaruanne ütleb, et 517 miljonit eurot sisaldab nii toitlustust kui jaemüüki kauplustes ning seda nii maal kui ka merel. Seega tegelik jaemüügi number pole teada, võib vaid eeldada, et toitlustamine on reisiäris väga olulisel kohal ja sellest 517 miljonist eurost seega arvestatava osakaaluga," sõnas Ostov.

"Kui aga jaekäive oleks teada ja lähtuksime vaid sellest, et Tallinki puhul on tegemist Eesti päritolu ettevõttega, siis oleks põhimõtteliselt selline võrdlus võimalik. Samas kui Eesti jaekaubandusettevõtet piiritleda ka Eesti klientuuriga, siis peab silmas pidama, et Tallinki puhul tuleneb aruande järgi vaid 44 protsenti käibest nendelt marsruutidelt, mis läbivad Eestit. Sellest käibest omakorda ei ole teada, kui palju tuleb eestlaste ja kui palju muude rahvuste rahakotist. Ja muidugi ka seda kui palju sellest tuleb restoraniärist – nii nagu eelnevalt mainisin."

Tallinna Kaubamaja käibe puhul on Ostovi sõnul tegemist reaalselt Eestis tehtud jaekäibega, mis on ka lõviosas tehtud eestimaalastest elanike poolt.