Tallink Silja AB juht Kadri Land: eelistan entusiastlikke eksimusi lõputule ja laisale halale


Tallink Silja AB juht Kadri Land: eelistan entusiastlikke eksimusi lõputule ja laisale halale
----

Lõviosa Tallink Grupi laevandusärist allub Kadri Landile, kes taltsutas kõigest aastaga Stockholmis Eesti omanike vastu mässanud Silja laevakompanii.

Eesti püsib Rootsis kuum tänu Tallinkile, kuid meie turismiäri kaotab mugavlemise tõttu oma liidrikoha Lätile, väidab Land.   

•• Kas Tallink ostab varsti Viking Line’i ära?

Sellisele küsimusel te minu käest vastust ei saa. Ma ei tea, kui palju on Enn Pant Läänemerele pliiatsiga jooni tõmmanud ja kas ta tõmbab teisi maha või endale juurde.

•• Miks Tallink ei huvitu Sillamäe-Kotka või Saaremaa laevaliinist?

Tallinki vaatevinklist vaadatuna on tegemist väga väikeste, võiks öelda lausa nišitoodetega. Meid huvitavad aga suured mahud.

Tallinna Sadam on meid “lobeerinud”, et sõidaksime läbi Saaremaa süvasadama. Muidugi oleks kihvt, kui saaks sõita Stockholmist Saaremaale. Kui Stockholmi-Riia laeval istub 1000 reisijat ja neist kolm sõidab Saaremaale, siis neil kolmel on kindlasti lõbus. Eestlasena ütlen ka: tore, lihtsalt tore! Kui Saare maavalitsus selle kinni maksab, siis – las käia. Ka oma koju ostame emotsiooni ajel vahel vidinaid, mida meil tegelikult vaja ei ole.

•• Kus Läänemerel hakkavad Tallinki konkurendid lähiajal oma kohta kaotama?

Loodetavasti igal pool, kus me konkurentsi pakume. Meie ülisuur pluss nende ees on mitmekesisus ja valikuvõimalus: saame alati pakkuda alternatiivi, kui laev on täis või midagi muud tuleb vahele.

Seotud lood:

•• Kui palju nihkus Tallinki äri raskuspunkt Silja ülevõtmise järel Tallinnast Stockholmi?

Tallink Grupi seisukohalt on Stockholmi liinide tähtsus strateegiliselt võib-olla isegi olulisem kui rahaliselt. Enamiku liinide sihtkohaks on Stockholm ja 60–70 protsenti meie laevadega reisijaid käib nii või teisiti läbi Stockholmi.

•• Kas Silja on nüüd juba juhitav?

Suurem osa liitumisprotsessi on läbitud. Loodud ettevõte on hübriid vanast Tallinkist ja Silja Line’ist. Ka Rootsis hakkab ümber saama suhtumine: teie Eestis ei tea ja meie õpetame teid. Eesti on praegu mitmes asjas, näiteks oma maksusüsteemiga, selgeks eeskujuks, mis tõmbab ka rootslase siia reisima.

See, et üks Eesti firma oli võimeline ära ostma Rootsis tuntuima nimega laevafirma, mõjus tugevalt.

•• Mille poolest erineb Tallinki juhtimismeetod vana Silja omast?

Eestlased otsustavad nüüd ja kohe. Kui asi läheb metsa, siis homme otsustame ümber. Üleeilsest otsusest pole mõtet heietadagi.

Rootslastel käib otsustusprotsess ilma katse-eksituse meetodita. Kõik arutatakse ja kirjutatakse läbi, saadakse viis korda kokku, arutatakse veel natuke, tehakse kollektiivne otsus ja pärast mõningast settimist hakatakse tasapisi ellu viima.

Mõlemal meetodil on omad plussid ja miinused, kuid peale jääb see, millega teenitakse rohkem raha.

•• Mida on eestlastel rootslastele õpetada?

Tallink teeb väga kergekäeliselt noorele inimesele panuse, kuid loobub töötajast kohe, kui ta hakkama ei saa.

Rootsi ühiskonnas on selline lähenemine võõras, sest värskelt ülikooli lõpetanul on ülimalt raske tööd leida. Heietatakse, et noortel pole kogemust. Aga kust see kogemus tuleb, kui inimene ei tööta? Ma tahaks teada, kas kaks aastat tööd McDonald’sis aitaks sellel noorel inimesel personaliosakonnas töötada? Pigem ei. Aga me oleme võtnud temalt entusiasmi.

Olen nüüd võtnud tööle värske ülikooli lõpetanu ja vaatan, mis saab. Rootslased hoidsid pead kinni: kolleegid söövad selle noore nädala ajaga ära!

•• Kas selline noorte tõrjumine on mingi omalaadne Rootsi dedovsˇtsˇina [“vanakeste” terror Vene sõjaväes – toim]?

Kujundlikult võib seda mingil määral tõepoolest võrrelda dedovsˇtsˇinaga, mida kultiveerib 1940-ndatel sündinud põlvkond. Nad on elanud sotsiaaldemokraatia laineharjal ja kõik selle hüved kätte saanud. Nüüd suunduvad nad vaikselt pensionile. Kuid kõik positsioonid ja sotsiaalne heaolu on Rootsis nende pihus. Nad on nii hästi elanud, et võtavad sotsiaalsüsteemi hüvedest maksimumi, sest elavad veel 40–50 aastat – nende tervis on korras. Kolmekümnendates eluaastates inimestel on seetõttu väga keeruline.

•• Nii et elu- ja töökogemus ei maksa Tallinkis kuigi palju?

Kui minul on valida 24-aastane ülikoolilõpetaja ja 42-aastane 20-aastase töökogemusega inimene, siis mina eelistan ülikoolilõpetajat. Tööbüroo suure tõenäosusega eelistab 42-aastast. Kuid see on sama, nagu 42-aastaselt teist korda mehele minna.

Tööbüroost saad stabiilse ja enam-vähem rahuliku inimese, kelle eelmisse töökohta on võimalik helistada. Negatiivne osa on see, et ta kannab kaasas kõiki oma halbu kogemusi. Kui läheb vaidluseks, siis ütleb: näe,  enne käisid asjad nii ja ma olen nii harjunud.

Inimest, kes tuleb ülikoolist, ei huvita, kas arvuti on laual vasakul või paremal ja kus seisab paberihunnik. Noored on kiiremad, paindlikumad ja sobivad Eesti mentaliteediga.

Noor teeb küll hunniku vigu, enne kui temast asja saab. Kuid ma eelistan entusiastlikke eksimusi lõputule ja laisale halale.

•• Kas meie turismisektor suudab Eestit rootslastele ahvatlevaks muuta?

Tallinn on väike armas muinasjutulinnake, aga näiteks Riia on metropol, mille turismiäri võib juba paari aastaga Tallinnast suuremaks kasvada. Vaatamata sellele, et Riia on suhteliselt kallis, on kõik seal käinud rootslased väga rahul. Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei ole seitsme aasta jooksul suutnud saata Rootsi oma turismiesindajat. Peetakse vaid lõputult läbirääkimisi. Samal ajal aga püütakse suure õhinaga turiste Hiinast ja Ameerikast. Lätlastel seevastu on olnud Stockholmis juba mitu aastat oma turismiesindaja.

•• Miks tahavad rootslased siis ikkagi meile tulla?

Eesti ja Läti on rootslaste seas väga hot! Rootslasel seostub meiega selline magushapu tunne. Seitse aastat tagasi tähendas Eesti keskmisele rootslasele ebaturvalisust: röövivad, varastavad, tapavad. Kuna rootslasele on turvalisus maailma kõige tähtsam asi, siis tulid meile üksnes uskumatult julged tüübid – riskisid oma eluga.

•• Kuidas siis Eesti rootslaste teadvuses heaks muutus?

2004. aastal põrkasid Rootsis kokku tunded ja terve mõistus. Ühel hetkel ajakirjandus ärkas: Rootsi on võidelnud tööjõu vaba liikumise eest ja nüüd tulevad nad sealt Eestist ja Lätist kõik siia tööle ja hakkavad Rootsi sotsiaalabiraha võtma. Midagi ei juhtunud.

Kuid samal ajal muutus Eesti päevapealt turvaliseks, sest oli Rootsiga sellessamas Euroopa Liidus.

•• Mis segab korraldamast Rootsis mõnda “Welcome to Estonia” üritust?

Enda tutvustamine Rootsis maksab kümneid ja sadu kordi rohkem kui siin Eestis. Rootsi suurima päevalehe esiküljel maksab üks kord avaldatav seitsme sentimeetri kõrgune riba natuke üle 100 000 Eesti krooni. Meie partnerid ütlevad kaunis tihti, et panevad ka reklaami à la 10 000 krooni. Selle raha eest saab panna pisikese kuulutuse stiilis: tütarlaps pakub teenust.

Keskmise rootslase jaoks valitseb Baltikumi kohal üks suur tume auk, millel omakorda valitseb Nõukogude tempel. Vanemad kui kolmekümnesed ei tea sageli isegi seda, et Baltikumis räägitakse erinevaid keeli. Rootslasel pole aimugi, et Tallinn ja Riia asuvad teineteisest nelja tunni autosõidu kaugusel.

•• Miks te pole veel avanud Stockholmi-Peterburi liini?

Vene viisa- ja piiriprotseduurid võtavad endiselt nii meeletult palju aega, et see kustutab igasuguse huvi. Alles eelmisel nädalal helistas mulle Peterburi laevaliini avamiseks üks Moskvast pärit turismifirma. Ma küsisin, kas nad ise on kunagi üritanud Peterburi sadama kaudu laevaga reisida. Venemaa võimud on veendunud, et lääne turistile pakub rohkem huvi kolm tundi püstijalu järjekorras seismine ja Vene piirivalvurite imetlemine kui näiteks Ermitaaži külastamine. Kahjuks kulub kruiisiga Peterburi saabuval turistil piirile rohkem aega kui kultuuriväärtustele.

Kuid millegipärast on Rootsi turistile väga keeruline pakkuda teenust: kas te tahate näha Vene piirivalvurite tööd? Rootslased millegipärast ei saa aru, mis juhtivalt suur panus on piirivalvuritel maailma kultuuripärandis. Võib-olla on siin tegemist lääne inimese vaimse piiratusega, kes tahab näha hoopis Maria teatrit, Neevat ja Aurorat.

Kui venelased otsustavad anda kruiisituristidele ühepäevase kiirviisa ja suudavad oma piirivalve efektiivselt tööle panna, siis muutub Peterburi Tallinkile palju ligitõmbavamaks sihtkohaks kui praegu.

Selle liini potentsiaal on hiiglasuur. Stockholmi sadam teeks omalt poolt absoluutselt kõik, et keegi laevafirmadest hakkaks Peterburi vahet käima.

CV

••    Kadri Land

••    Sündinud 28. veebruaril 1964

••    Haridus: Tartu ülikool, keemia-füüsikateaduskond, geofüüsika eriala

••    Töötanud Tartu ülikooli õppejõuna, ajakirjanikuna Ameerika Hääles (Washington) ja Rootsi Raadios (Stockholm). Alates 2006 Tallink Sverige AB tegevjuht, pärast Tallinki ja Silja ühinemist Tallink Silja AB tegevjuht.

••    Abielus, kaks last

Ekspressi konverents 2020