Tallink soovib 500 miljonit tax-free kaotamise tasuks

Firma suunab laevad Tallinna-Peterburi liinile Meelis Atonen ei pea vajalikuks laevakompaniide toetamist riigieelarvest

Ehkki valitsus pole ametlikult loobunud tax-free üleminekuaja nõudest, on välisminister Kristiina Ojuland ja peaminister Siim Kallas tunnistanud, et nõude kaitsmine euroläbirääkimistel võib takistada maksupeatüki edukat lõpetamist käesoleval aastal.

Tallinki peadirektori Kalev Järvelille sõnul vajab firma tax-free lõpetamise korral vähemalt 500 miljonit krooni riiklikku toetust aastas, et säilitada praegusel tasemel laevaliiklus Eesti, Soome ja Rootsi vahel. Vastasel juhul ollakse sunnitud äri ümber korraldama ning Järvelille sõnul sellega ka tegeldakse. “Suure tõenäosusega jäävad pärast 2004. aastat, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga (EL), Soome ja Eesti vahel liiklema ainult kiirlaevad ning kaubalaevad, mis veavad ka reisijaid. Reisiliiklus suundub ilmselt Helsingist Peterburi, kus Tallink soovib kaasa lüüa. Oleme ettevalmistusi alustanud,” kinnitas Järvelill.

Peaministri nõuniku Madis Mülleri sõnul ei ole valitsus läbirääkimistel seisukohti muutnud ning kavatseb neid lõpuni kaitsta. Tema sõnul on peaminister ausalt välja ütelnud, et meie käibemaksuvaba kaubanduse üleminekuperioodi on üsna raske ette kujutada. ELi liikmesriigid on samad vaidlused läbi teinud ning tax-free kadumise kokkuleppe saavutamine läks kõikjal valusalt. “Siin tuleb aru saada teiste riikide mõttekäigust ning mõista, miks on ühele kandidaatriigile erandi tegemine välistatud,” ütles Müller. Teema tõuseks sisepoliitiliselt väga valusalt esile ka ELi liikmesriikides.

Müller on seisukohal, et juhul kui Eesti taotlust ei aktsepteerita, peab riik ilmselt laevafirmadele eelarvest otsetoetusi maksma. “Vastasel korral võiksid aset leida olulised tagasilöögid Eesti turismile ja majandusele, mida me kindlasti lubada ei saa,” kinnitas Müller.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen on seisukohal, et riik ei peaks ühtegi majandusharu doteerima. “Praegu pole laevanduse dotatsioonidega riigikogu tasandil tegeldud ja ma ei näe ka põhjust, miks seda peaks tegema. Tegelikult on maksuvabastus niigi riigi toetus teatud majandustegevusele,” hindas Atonen olukorda. “Soome kaubaturist on aru saanud, et Tallinna turult on kaupa palju odavam osta kui laevalt tax-free kauplusest.”

Euroopa Liidus kehtestati alates 1. jaanuarist 1993 ühtne turg ja 6,5-aastane üleminekuperiood maksuvaba kauplemise lõpetamiseni.

Vaasa – Umea liin lõpetas kahjumi tõttu

Rootsi Eckerö Line on prognoosinud tax-free kadumisel järgmist arengut: kui reisijate arv esialgu ei muutu, siis tuleks piletihindu tõsta 100%. Reisijate arv väheneks seeläbi 30%, misjärel oleks firma toimetulekuks vaja uut hinnatõusu 75%. See omakorda vähendaks reisijate arvu.

Et reisijate arvu vähenemine 30% võrra on optimistlik prognoos, näitab Vaasa-Umea laevaliini juhtum. Maksuvaba kaubandus liinil lõppes juulist 1999. Piletihinnad tõusid ligi kahekordseks, reisijate arv langes kiiresti 70%, kaubanduse tulud kahanesid 80% ja laevaliin ei tasunud ennast ära, hoolimata isegi Soome ja Rootsi riigi abist. Mõlemad riigid alandasid sadamamakse ja üritasid maksta dotatsiooni. Silja Line lõpetas liikluse liinil 2001. aastast kahjumi tõttu.

Hoolimata sellest, et Silja Line´le kuulus siis mitu kasumit toovat liini, ei olnud ta valmis teiste tulude arvelt Vaasa-Umea liini kahjumit katma.

EPL