Tallink sunnib töötajaid ametiühingust välja astuma
„Selle asemel, et mõistlikult läbirääkimistesse astuda, on hakatud survestama laevadel inimesi ametiühingust välja astuma ning seda on juba intendantide ja vanemmehhaanikutega ka tehtud,“ sõnas Sisask tänasel pressikonverentsil.
„Inimesed pannakse valiku ette, et kas töökoht või kuulumine ametiühingusse, mis on igasuguste rahvusvaheliste õigusnormide rikkumine,“ lisas Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Kaia Vask. „Mitte kõik, aga osad osakonnajuhid on ametiühingust lahkunud.“
EMSA aseesimehe Jüri Lemberi sõnul on tööjõuvoolavus Tallinkis 30%. "Sellest tulenevalt on langenud teeninduskultuur ja kindlasti on oht mõnes kontekstis ka mereohutusele," sõnas Lember.
Tööjõuvoolavus on Sisaski sõnul viinud selleni, et "kui kapten ütleb, et vaadake meeskonna koridoris ei ole võõraid, siis meeskonnaliige ütleb, et ma ei tunnegi, kas ta on võõras või oma".
Töötajaid võidakse ühelt laevalt teisele suunata üleöö ja ilma nende nõusolekuta. "Ühel päeval võid sa töötada Superfastil, järgmisel päeval saad sa telefonikõne, kus öeldakse, et järgmisest vahetusest töötad sa mõnel muul laeval. Inimestel ei ole kindlustunnet, et nende elatustase säiliks," rääkis Vask.
Sisaski sõnul ei väärtusta Tallink muuhulgas töötajate staaži. Tööle tulevad inimesed saavad võrdset palka staažika töötajaga, kes on sunnitud aga uut inimest välja õpetama, sest vastasel korral töö ei laabu.
Hoolimatusest kõneleb ka fakt, et sajal Tallinki kõige uuema laeva Baltic Princessi töötajal pole oma kajutit, kus ööbida.
"Nad käivad igal õhtul, kotikene kaenlas, infolauast küsimas, kuhu nad võivad oma pea padjale panna, ja niimoodi kaks nädalat," sõnas Sisask. "Hommikul peavad kiiresti kajuti vabastama, kuna see on reisijate kajut, mis neile antakse."
"See toimis ka Galaxy peal, aga arvata võis, et uus laev on tulemas, et arvestatakse ka töötajatega - aga hull lugu, ei ole arvestatud," lisas Sisask.
Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing ja Tallinki usaldusisikud plaanivad esmaspäeval kl 13-14 hoiatusstreiki, mille eesmärgiks on juhtida muuhulgas tähelepanu Eesti lipu all sõitvate laevade töötajate 20-200% suurusele palgaerinevusele. Kui näiteks Superfastil teenib stjuardess 23 000 krooni kuus, siis teistel laevadel 7300 krooni.
