Tallink vedas septembris ohtralt kaupa
Kaubavedu kasvas kaheksa protsenti, 33 010 ühikuni. Eesti-Soome vahel kasvas kaubavedu neli protsenti ja Eesti-Rootsi vahel 2,1 protsenti. Läti-Rootsi vahel liigutati 87,6 protsenti rohkem kaupa ja Soome-Rootsi liinil 16,7 protsenti mullusest enam kaupa, teatas ettevõte börsile.
Reisijavedu kasvas 2,7 protsenti, 724 369 inimeseni. Suurima kasvu tegi Läti-Rootsi liin, kus reisis 51 protsenti rohkem reisijaid. Soome-Rootsi liinil reisiti 7,5 protsenti rohkem ja Eesti-Rootsi liinil 5,5 protsenti rohkem. Eesti-Soome liinil vähenes reisijavedu 5,4 protsenti.
Sõiduautode vedu kukkus 9,2 protsenti. Ainsana kasvas vedu märkimisväärselt Läti-Rootsi liinil (23,3 protsenti). Ka Soome-Rootsi liinil veeti 1,2 protsenti mullusest enam sõiduautosid. Eesti-Soome liinil kukkus sõiduautode vedu 13,3 protsenti ja Eesti-Rootsi liinil 5,4 protsenti.
„2017. aasta kolmas kvartal on Tallink Grupi jaoks olnud positiivne. Meie laevadel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga reisinud 57 600 inimest rohkem ning kvartali alguses, juulikuus, saavutasime uue reisijaterekordi, kui meie laevadel reisis ühe kuu jooksul kokku 1,2 miljonit reisijat,“ kommenteeris kolmanda kvartali tulemusi Tallink Grupi finantsdirektor Veiko Haavapuu.
„Reisijate arv on kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aastaga liikunud positiivses suunas pea kõikidel meie liinidel. Suurim reisijate arvu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, 71%, on toimunud Läti-Rootsi liinil pärast teise laeva, Romantika, lisamist liinile eelmise aasta detsembris,“ lisas Haavapuu.
Haavapuu sõnutsi on Eesti-Soome vahelise liini reisijate 5% vähenemise peamiseks põhjuseks see, et Tallinn-Helsingi kruiisiliinil on sel aastal tegutsemas üks kruiisilaev vähem kui eelmisel aastal. „Eelmise aasta augusti lõpuni oli meil Tallinn-Helsingi liinil neli laeva, kaks shuttle laeva ja kaks kruiisilaeva. Eelmise aasta lõpus suunasime ühe kruiisilaevadest ümber Läti-Rootsi liinile ning sel aastal on meil Tallinn-Helsingi kruiisiliinil olnud vaid üks kruiisilaev, seega ei ole väiksem reisijate arv üllatus,“ lausus Haavapuu.
„Lisaks sellele, et meie reisijate arv üha kasvab, näitab kolmanda kvartali statistika ka seda, et kaubavedu kõikidel meie liinidel on kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aastaga suurenenud. Eesti ja Soome vahelise kaubaveo kasv on veetud ühikute arvu poolest jätkuvalt suurim. Ainuüksi sellel kaubaveoliinil vedasime me 2017. aasta kolmandas kvartalis eelmise aastaga võrreldes ligi 6000 ühikut rohkem kaupa,“ võttis Haavapuu kolmanda kvartali tulemused kokku.
