Tallinki investorsuhete juht Marek Mägi ütles, et puhuks, kui riik neile tulevaks aastaks konkurentsis püsimiseks 100 miljonit krooni ei eralda, on ettevõttel olemas must stsenaarium.

Olemas on ka must stsenaarium

“Oleme arvestanud musta stsenaariumiga, kuid ma ei tahaks sellest lähemalt rääkida. Vastasel juhul võib sellest jääda mulje kui inetust surveavaldusest riigile,” lausus Mägi.

Samas pole hetkel kindel, kas riik firmale toetust maksab. “Praegu oleme maa ja taeva vahel,” märkis Mägi. Kui asjade käik peaks siiski Tallinkile kahjulikumat teed pidi kulgema, on Mägi kinnitusel ettevõttel plaan, kuidas säilitada firma tulusus.

Üks üsna realistlik võimalus, mida firma Mägi sõnul kaalub, on Romantika mahavõtmine Tallinna–Helsingi liinilt. “Me oleme seda kaalunud, kuid teha ei tahaks.” Samas ei suudaks ettevõte Mägi sõnul olukorras, kus Viking Line ja Silja Line saavad riiklikke toetusi, konkurentsis püsida, mistõttu peab ka sellise võimalusega arvestama. Seepärast on Tallink kaalunud võimalust viia Romantika näiteks Rootsi liinile, juhul kui niisugune olukord tekib.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ütles, et koos rahandusministeeriumiga töötatakse välja konkurentsi hindamise materjalid, mis peaksid näitama, millises olukorras Tallink on, kui võrrelda konkureerivate laevafirmadega. “Peame arvestama meie ja teiste riikide maksupoliitiliste iseärasustega,” lausus Atonen.

Minister ise on seda meelt, et kui analüüsist nähtub Tallinki kehvem olukord, peaks leidma viisi laevafirma toetamiseks. Kui seda aga ei täheldata, on ka riigi abi küsitav. “Peame arvestama ka sellega, et turistide siia meelitamiseks ei tohiks me neile peale maksta,” märkis Atonen.

Rahandusministeeriumist öeldi Päevalehele, et kümne päeva jooksul edastab ta majandusministeeriumile materjalid, mis peaksid olema abiks otsuse tegemisel, mis puudutab Tallinkile antavat riigipoolset abi.

Romantika kadumine oleks löök kogu Eestile

Tallinki investorsuhete juhi sõnul poleks Romantika Soome liinilt kadumine raske hoop mitte niivõrd Tallinkile, kuivõrd just Tallinnale ning kogu Eesti riigile, kellel jääks suure laeva äravõtmisega saamata hulk turiste ning nende raha.

“Fakt on see, et kui laevu jääb vähemaks, jääb ka turiste vähemaks,” lausus Mägi. Tema sõnul on selline näide olemas Viking Line’i puhul, kes võttis liinilt ära Cinderalla. “Lootsime, et enamik nende klientidest tuleb meile üle, kuid seda ei juhtunud,” märkis Mägi.

Ka Tallinki teenindatavate reisijate arv on Tallinna–Helsingi liinil võrreldes eelmise aastaga näidanud vähenemise märke. Mägi sõnul on üheks põhjuseks asjaolu, et kui varem sõitis firmal Tallinna ning Helsingi vahet kolm laeva, siis praegu teeb seda kaks.

Tallinkil on kohustusi üle 5 miljardi krooni

Viimastel aastatel on Tallink silma paistnud mahukate investeeringutega. Kokku on ettevõttel Mägi sõnul kohustusi enam kui viie miljardi krooni eest. Lähiajal avalikustab ettevõte oma majandustulemused, mis pole Mägi sõnul sugugi halvad. Järgmise aasta kevadeks loob Tallink juurde üle 500 uue töökoha. Ettvõtte käive oli augustis lõppenud majandusaastal veidi alla 3 miljardi krooni.

Tallink Grupi eelmise majandusaasta kasum oli 2,78 miljardi kroonise käibe juures 245 miljonit krooni.

Riigilt toetusena küsitava 100 miljoni krooniga kompenseeriks ettevõte laevapere üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu summad.

Tallink soovib uut kaubalaeva soetada

Tallinki investorsuhete juhi Marek Mägi sõnul otsib ettevõte endale uut kaubalaeva Paldiski–Kapellskär liinile, kuna praegune alus Kapella ei suuda kogu nõudlust rahuldada.

Mägi sõnul näeks ettevõte, et juba järgmisel aastal sõidaks liinil uus laev. "Uus laeval peaks olema piisav maht ning jääklass," lausus Mägi. Lisaks on oluline see, et laeva ei peaks palju ümber ehitama ning see, kuidas on võimalik laevale kaupa laadida.

Samas ei osanud Mägi öelda, kui suur peaks Tallinkile sobiv laev mahult olema. EPL