Tallinki töötajad: me ei karda midagi!
Täna kell 13-14 hoiatusstreigis osalenud Tallinki töötajad asusid protestimärgiks D-terminali ühest uksest sisse ja teisest välja käima, sest Tallinna Sadam D-terminalis avalikku koosolekut pidada ei lubanud.
Kohapealne meeleolu oli lõbus. "Kirutakse Tallinkit, räägitakse ilmast, sellest, kuidas kasvab tütar või poeg. Arutatakse, miks keegi ei saanud kohale tulla," kirjeldas sündmust kohapeal viibinud Ärilehe ajakirjanik. Samal ajal kostus telefoni töötajate skandeerimine: "Nõuame õiglast palka".
Toimuvat uudistasid mõned uudishimulikud turistid. Kaamerad surisesid ja fotoaparaadid välkusid – Eesti sõltumatu meremeeste ametiühingu juhid Kaia vask ja Jüri Lember jagasid intervjuusid.
Streikijatel olid käes plakatid, kus oli muuhulgas kirjas: "Oleme 15 aastat olnud Tallinki edu pant" ja "Töötajad ei lase ennast lollitada". Viimase sisuga plakatit kaelas hoidnud parvlaeva Star kelner Jaak ütles, et tema ei streigis osalemist ja tööandja hilisemat tagakiusamist ei karda.
"Ei, mina ei karda midagi. Ametiühing seisab minu seljataga. Kui hoiatusstreik ei mõika, streigime kuu aja pärast terve päeva. Las laevad seisavad," rääkis Jaak.
Peamine jututeema oli palk. Aastast 68 merd sõitnud ja praegu Victorial elektrikuna töötav Ahto kirjeldas olukorda: „Ma saan kuus kätte 8000 krooni. Sama tööd tegev kolleeg Saksamaa vahet sõitval Tallinki Superfastil saab aga kätte 24 000.“
Aga muret ei teinud ainult töötasu. „Baltic Princessil ei jätku kõigi töötajate jaoks kajutikohti. Nii nad käivad iga õhtu, kotid näpuotsas, ringi ja uurivad, kas reisijatest on mingeid kohti kus võimalik ööbida, üle jäänud. See pole normaalne,“ ütles Baltic Princessil kruiisijuhina töötav Tiiu.
Hetk varem oli 16 aastat Tallinkis töötanud Tiiu kasutanud oma kõlavat kruiisijuhi häält ja hüüdnud üle rahvasumma: „Star seisab Helsingis. Töötajad on kai peal ja toetavad meie nõudmisi.“ Teade võeti vastu plaksutamise ja hurraa hüüetega.
Tallinki töötajad nõuavad palgatõusu, mis tasakaalustaks praegu 20-200 protsendini ulatuva palgaerinevuse Tallinki Eesti lipu all sõitvatel laevadel.
Ettevõte on eelmise aasta novembris alanud palgaläbirääkimiste käigus pakkunud 600-1000 krooni suurust palgatõusu, kuid see ei ole töötajatele praegustes majanduslikes tingimustes vastuvõetav. Kui näiteks Superfastil teenib stjuardess 23 000 krooni kuus, siis teistel laevadel 7300 krooni. Madrused teenivad Tallinki laevadel 10 000-11 000 krooni kuus.
Tallinki esindajaid hoiatusstreigi ajal kohal polnud. Juhtkond on seni vaikinud.
Taust:
EMSA ja Tallinki vahel kehtib 1997. aastal sõlmitud kollektiivleping, mille järgi oleks Tallink pidanud tõstma palkasid igal aastal vastavalt eelnenud aasta keskmise palga kasvule.
"Sellest tulnevalt oleme täna seisukohal, et kui tööandja ainuüksi juba 1997. aastal kokkulepitud kollektiivlepingu sätet ei oma äriplaanides ega meile tehtud pakkumistes, ei arvesta, on pretsedenditu. Selle järgi peaks Tallink Grupi poolne meile edastatud pakkumine 2008-2009 aastaks olema vähemalt 20,5 protsenti," sõnas EMSA aseesimees ja streigijuht Jüri Lember reedesel pressikonverentsil.
Lember tõi näiteks ajakirjanduses ilmunud palganumbrid lüpsjate ja Tallinki taksojuhtide kohta, kes saavad palka alates 12 000 kroonist. Neli aastat merekoolis õppinud ja täna suurtel reisilaevadel töötavate madruste ja motoristide palgatase on aga 10 000 - 11 000. "See ei ole tänase päeva seisuga mitte mingil moel adekvaatne palgatase," sõnas Lember.
Lemberi sõnul on varasematel palgaläbirääkimisel arvestatud Tallinki vajadusega investeerida. "Ka töötajaskond kergitas püskirihma, keegi ülemäära nõudeid ei esitanud ja sisuliselt loobusime nendel aastatel teadlikult ja Tallinkit läbirääkimiste laua taga informeerides, ka keskmisele palgakasvule vastavast palgakasvu nõudest."
"Tänaseks päevaks on olukord muutunud - Tallinkil on uued laevad praktiliselt kõikidel liinidel. Investeeritakse väljapoole laevandusettevõtlust. Investeeritakse hotellindusse, taksondusse ehk viiakse laevandusärist raha välja. Kannatajad kogu selle loo juures, kes põhitulu teenivad, on ikkagi laevapere liikmed, põhiliselt Eesti lipu all sõitvatel laevadel."
Soome-Rootsi liin on täna kahjumis. "Me võime öelda ka nii, et mingil määral ka seda kahjumit kaetakse meie Eesti lipu all laevapere liikmete töötasusid madalal hoides," sõnas Lember.
Palgaläbirääkimised algasid möödunud aasta novembris, kui ametiühing tegi ettepaneku uue palgaleppe sõlmimiseks ja palkade võrdsustamiseks Eesti lipu all sõitvatel meremeestel, kes töötavad Tallinkist.
Tallinki töötajate palgavahe samal ametipostil ulatub praegu 20-200 protsendini. Aprillis jõudsid läbirääkimised ummikseisu, mil Tallink teatas, et ametiühinguga enam läbi ei räägi, kuna mõlema poole huvid on liiga erinevad. Ametiühingud pöördusid pärast seda riikliku lepitaja poole.
Tallinki pakkumine on alates eelmise aasta novembrist jõudnud palgakasvuni, mis tagaks enamikule töötajaskonnale palgatõusu keskeltläbi 600-1000 krooni kuus.
"See on arusaadavalt liiga väike palgakasv arvestades kõike, mis Eesti ühiskonnas toimub," ütles Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Kaia Vask.
