Tallinlaste vesi on kõvasti kallim, kui peaks
Pealinna veemonopoli ehk AS-i Tallinna Vesi kasumimarginaal juba kolm aastat olnud kõrgem, kui oleks konkurentsiameti arvutuste järgi põhjendatud. Kui ettevõte järgiks varade tootlikkuse soovitavat taset, peaks vee hind olema senisest ligi neljandiku võrra madalam, kinnitas ameti peadirektor Märt Ots.
Monopoolse ettevõttena ei tohiks Tallinna Vee varade tootlikkus ületada konkurentsiameti hinnangul 8,3%, kuid siiski oli see 2007–2008. aastal rohkem kui kaks korda kõrgem.
Elaniku jaoks väljenduvad need protsendid paraku iga kuu enammakstud kroonides. Seda, et tarbijad võiksid uue hinna kehtestamisel saada enammakstud summade eest mingisugust hüvitist, Ots ei usu. „Tasaarveldamist saaksid tarbijad nõuda kohtu kaudu, kuid minu hinnangul oleks selleks vajalik tarbijate nõuete koondamine,” märkis ta.
Veefirma peab tegema oma arvutused ja esitama ettepaneku uue võimaliku hinna osas linnavalitsusele järgmise aasta veebruariks. „Tallinna linnavalitsus kehtestab vee hinnad – loomulikult on ka neil sõnaõigus,” nentis Ots.
Aga linnavalitsus ju lubab!
Tallinna linnakorteris elav Maie maksab vee ja kanalisatsiooni eest keskmiselt sada krooni kuus, tarvitades seega umbes kolm kuupmeetrit vett. „Seda on suhteliselt vähe, sest saan pesu pesta maal ja seda õues kuivatada,” rääkis ta. Kuid ka sellise vee kulu juures tähendab hinna veerandi võrra kõrgem tase veefirma nuumamist 300 enammakstud krooni võrra. Üldjuhul aga keskmine kolmeliikmeline pere maal pesu pesta ei saa ja nende jaoks võib summa ulatuda mitme tuhande kroonini.
Lihtsa veetarbija jaoks ei ole börsil noteeritud Tallinna Vee eile antud vastus paraku just paljulubav, sest nagu osundas ka konkurentsiamet ise: vee hind on kehtestatud ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni seaduse alusel kohaliku omavalitsuse (Tallinna linnavalitsuse) õigustloova aktiga. Enamgi veel, Tallinna Vee juhatuse esimees Ian Plenderleith nimetas konkurentsiameti analüüsi pealiskaudseks ja puudulikul informatsioonil põhinevaks, mis ei arvesta firma äritegevuse olulisi aspekte.
Märt Otsa sõnul pole tähtis, kas ettevõte kogub raha, viidates investeeringutele, või võtab selle välja dividendina – igal juhul ei ole enamküsitavad summad põhjendatud.
Linn peab tegevusse astuma
•• Tallinna Vee juhtumis ei saa konkurentsiamet nõuda vee-ettevõtjalt hinna seadusega kooskõlla viimist, kuna hind on kehtestatud valla- või linnavalitsuse määrusega. Konkurentsiameti soovitus ja analüüs on saadetud ka linnavalitsusele ning õiguskantslerile, viimasel nimelt on õigus linnavalitsuse määrus riigikohtus vaidlustada.
•• Kas ja millal võiks oodata vastava määruse seadusega kooskõlla viimist, ei ole Tallinna linnavalitsus veel avaldanud.
•• Veehinna rahvusvaheliselt tunnustatud hinnaregulatsiooni põhimõtete rikkumine ei ole AS-i Tallinna Vesi jaoks tänavu esimene avalikku vastuseisu pälvinud teema. Tänavu kevadel tegi Eesti Päevalehe majanduslisa Ärileht eksperimendi, mille käigus selgus, et paljud taadeldud veemõõtjad näitavad vee tegelikust tarbimisest märksa suuremat kulu.
•• Valetavate mõõdikute suhtes alustas menetlust seepeale ka tehnilise järelevalve amet, misjärel tuli veefirmal teha selgitustööd, millise tarbimise režiimi puhul ei peaks kolmeliitrisesse purki mahtuma kuus liitrit vett.
