Tallinn andis koolide 30-aastased remondi- ja hoolduslepingud Sõõrumaale ja Kruudale

 (19)
Tallinn andis koolide 30-aastased remondi- ja hoolduslepingud Sõõrumaale ja Kruudale
Urmas Sõõrumaa.Rauno Volmar

Kümne Tallinna kooli renoveerimis-, haldus- ja hoolduslepingud järgnevaks 30 aastaks said kinnise konkursi ja linnavalitsuse otsusega endale ärimehed Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda.

Loe veel

Urmas Sõõrumaa firma Vivatex Holding OÜ ja Kalev REC kaudu Oliver Kruudale kuuluv firma BCA Center said kumbki endale viie kooli lepingud.
 
Linn hakkab erapartnerile maksma lepingus fikseeritud üüri, mille muutumine on seotud tarbijahinnaindeksi muutustega. Keskeltläbi hakkab linn firmadele maksma 10 miljonit krooni ühe kooli eest aastas, samas kui renoveerimiseks kulub kooli kohta umbes 100 miljonit krooni.
 
Vivatex hakkab haldama Pelgulinna gümnaasiumi, 32. keskkooli, Kristiine gümnaasiumi, Laagna gümnaasiumi ja Kalamaja põhikooli keskmise üürihinnaga 162 kr/m2.
 
BCA Center hakkab haldama Karjamaa gümnaasiumi, Haabersti Vene gümnaasiumi, Sikupilli keskkooli, Nõmme gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi keskmise üürihinnaga 155 kr/m2.
Linna komisjon asus seisukohale, et teiste pakkujate, Arco Investeeringute ASi ja OÜ Pire Projekt (Merko tütarfirma) äriplaanides esines puudujääke pakkumise tingimustele vastavuse osas.
 
RKASi lepingud ilmselt soodsamad
 
Varem remontis linn koole koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga (RKAS). Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul ei saa RKASi hankeid ja praegusi hankeid hindade poolest võrrelda, sest RKASi lepingutes pole sees igapäevast koristus- ja hooldusteenust. Samuti läheb vanade lepingute kohaselt linna ja RKASi vahel pooleks jooksev remont.
 
Tallinna haridusameti haldusosakonna juhataja Anti Sirkel tunnistas, et RKASi lepingud võisid tõesti olla linnale uutest lepingutest natuke soodsamad.
 
Sirkeli andmeil on 30-aastane Lasnamäe Vene gümnaasiumi leping RKASiga ca 100 kr/m2 (uutel ca 160 kr/m2) ning seal kulub remondile ca 112 miljonit krooni. Partneriks on Facio ehitus.
 
„Lasnamäe Vene gümnaasium läheb 2006. aasta ehitushindadega, uued lepingupartnerid peavad aga arvestama 2008. aasta hindadega. Ühe aastaga võib olla aga hinnatõus 20%. Kõik aspekte arvesse võttes ei saa öelda, et uus nii kallis on,” põhjendas Sirkel 160 kroonist halduse ja renoveerimise ruutmeetrihinda.
 
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles, et ei oska süsteemi kiita ega laita. „Ma arvan, et see on mänedžmendi küsimus. Erafirmal on ju ärihuvid ja teenus läheb paratamatult natuke kallimaks, aga linnavalitsusele on see mugavam,” nentis Agur.
 
Volikogu otsuseid kinnitama ei pea
 
Opositsioon on teravalt kritiseerinud keskerakondliku linnavolikogu kevadist otsust anda kõik õigused kümnele koolile renoveerija leidmiseks linnavalitsusele. Seetõttu ei lähe linnavalitsuse otsus 10 kooli saatuse kohta 30 aastaks volikokku isegi kinnitamisele.
 
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees Jaak Juske on Päevalehele öelnud, et olukord on masendav. Ta juhtis tähelepanu, et valik tehti eelläbirääkimistega suunatud hoonestusõiguse seadmise konkursi kaudu, mitte avaliku konkursi kaudu.
 
Juske hinnangul olnuks mõistlikum koolid laenurahaga renoveerida.
 
Linn ei saa laenu võtta
 
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul mindi koostööle erafirmadega, kuna riik tegi võimatuks linna koostöö RKASiga.
 
“Kuna rahandusministeeriumi juures asuva raamatupidamistoimkonna tehtud muudatuse kohaselt läheksid RKA kaudu tehtavad investeeringud otse linna pikaajalisse laenukoormusesse, polnud see linnale vastuvõetav,” lausus Jäppinen.
 
RKASi kaudu lepingute tegemisel tekib linnale laenukoormus, mida linn aga endale nii suures mahus lubada ei saa, sest on end piisavalt lõhki laenanud. Seetõttu polegi muud teed kui era- ja avaliku sektori koostöö.
 
„Investeeringuna linnaeelarvest kuluks kõigi koolide kordategemiseks 15 aastat,” lausus Jäppinen.
 
Jäppinini sõnul on tegu väga heade lepingutega. „Oleme lepinguid nõustajatega pikka aega ette valmistanud, võtsime arvesse kogemust RKAS-iga riskide maandamisel ja mõned ettepanekud osalistelt,” ütles Jäppinen.
 
Remont algab Pelgulinna gümnaasiumist
 
„Pelgulinna gümnaasiumis saame ehitusega pihta hakata veel novembris, teistes koolides tuleb alustada projekteerimisega,” ütles Sirkel. See tähendab, et ülejäänud üheksas koolis algab renoveerimine 2007. aasta lõpus ja valmib 2008. aasta lõpus.
 
Pelgulinna gümnaasiumi õpilaste-õpetajate kolimine Sõle gümnaasiumisse ei võta Sirkeli sõnul kaua, sest uut mööblit ega vahendeid üles seade pole vaja.
 
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul paneb linn lähiajal kokku järgmiste koolide paketi, millele korraldatakse samasugune eelläbirääkimistega hange. Linna eesmärgiks on koostöös riigi ja erasektoriga kõik kehvas seisus Tallinna koolimajad 2009. aastaks korda teha.