„Inventuuri tulemusel peaks täpsustuma Nõmme miljööväärtusliku hoonestusala piirid ning kaitse- ja kasutustingimused eriilmelistele kvartalitele ja hoonetele,” ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu. Projekt tehakse koostöös Tallinna linnaplaneerimise ametiga, kirjutab Eesti Päevaleht.


Nõmmel on praegu üle poolesaja riiklikult kaitstava objekti, teiste hulgas Glehni loss, Rahumäe raudteejaam, kirikud ning kabelid. Alatalu sõnul ei ole inventeerimise eesmärk majade massiline kaitse alla võtmine, vaid sarnaselt kesklinna teemaplaneeringuga igale majale väärtushinnangu andmine.


Eriilmelisi elumaju on linnaosas praegu kaitse all vaid veerandsada, kuid inventuuri tulemusel see arv kindlasti suureneb. Seega saavad tulevikus Nõmmele kodu soetavad inimesed juba varakult teada, kas krundil asuv hoone on väärtuslik või mitte. See peaks omakorda aitama vältida olukorda, kus praegusel Tallinna suurimal miljööalal tegelevad omanikud omavoliliste lammutus- või ümberehitustöödega.


Tallinna ehitusjärelevalveteenistusel on pidevalt töös mitmeid juhtumeid, mis kvalifitseeruvad väärteomenetluseks. Suurimaks probleemiks on ümberehitustööd, mille sildi all vana maja tegelikult maha lammutatakse. Viimasel ajal on sisse nõutud mitmeid trahve nii Kalamajas, Pelgulinnas kui ka Nõmmel, kus omanikud teostasid kultuuriväärtuste ameti loata väärtuslike majade puhul mitmesuguseid töid.


Ehitusjärelevalveteenistuse direktor Rain Seier tutvustab tüüpilisemaid eksimusi: „Tihti tehakse rohkem, kui välisviimistluspass lubab. Suurendatakse avasid, muudetakse fassaadil ajalooliste uste asukohta.” Sageli on probleemiks ka hoonete väljast soojustamine.


Riin Alatalu rõhutas, et isegi kui hoone ei kuulu praegu Nõmme ehitusmääruse nimekirja, ei tohi seda oma äranägemise järgi lammutada, sest kõigi ehitiste puhul kehtib detailplaneeringu kohustus.


Nõmme kaardistamist alustasid Gotlandi ülikooli restaureerimisüliõpilased, kes võtsid luubi alla Vabaduse puiestee, Valdeku, Raudtee ja Hiiu tänava vahelise ala. Lisaks hoonetele uuritakse põnevamaid aiakujunduselemente, piirdeid, väravaid ja hoonete heakorda.


Inventeerimise tulemusel kehtestatud nõuded lisatakse Nõmme üldplaneeringusse. Miljööaladel renoveerimistöid plaanides tasuks parimate lahenduste leidmiseks pöörduda kultuuriväärtuste ametisse. Kui aga soovitakse teha lammutustöid, siis sellele peab eelnema kandekonstruktsioonide ekspertiis, misjärel otsustatakse, kas lammutamine on põhjendatud või mitte. Enne 1940. aastat ehitatud hoonete puhul tuleb tellida ajalooline õiend. Iga lammutuse aluseks on kooskõlastatud lammutusprojekt ja lammutusluba, mille saamiseks peab üldjuhul esitama ka planeeritud uushoonestuse kava.


Ehitusprojekti nõuab ka hoone soojustamine, sest tegemist on välispiirdeid ja maja välisilmet muutvate ehitustöödega.