Tallinn kogus 75,24 punkti

Ülemaailmse, 218 linna hõlmanud analüüsi kohaselt on kõrgeima elustandardiga linnad Vancouver, Zürich, Viin ja Bern. Kümne esimese hulka mahuvad veel Sydney, Genf, Auckland, Kopenhaagen, Helsingi ja Amsterdam.

Uurimus, mille viis läbi William M Mercer Companies LLC, hindab linnu 39 elukvaliteedinäitaja alusel, mille hulka kuuluvad poliitilised, majanduslikud ja keskkonnategurid; üksikisiku turvalisus; tervishoiu, hariduse, transpordi ja teiste teenuste näitajad. Uurimus viiakse läbi igal aastal, et aidata multinatsionaalsetel firmadel hinnata rahvusvahelisi elustandardeid, mille alusel nad määravad oma töötajate töötamispaiga.

Linnade elustandardi selgitamisel võeti võrdlusaluseks New York, mille punktide arv on 100. Kui esimesed neli linna kogusid igaüks 106 punkti, siis kõige ebameeldivamad linnad on Brazzaville ja Pointe Noire Kongos vastavalt ainult 23 ja 30,5 punktiga ning Khartoum ja Bagdad, mis korjasid kumbki 33 punkti. Tallinnale kogunes 75,24 punkti.

"Nimekirja tipus olevate linnade puhul on näitajate erinevused väga väikesed. Määravamaks on turvalisuse, transpordi ja haridusteenuste näitajad," ütles uurimust juhtinud Bram Groen. "Tõelised erinevused torkavad silma arengumaaade puhul ja puudutavad üksikisiku turvalisust, hügieeni ning elamistingimusi."

Euroopas rõhutab punktisumma peamiselt erinevusi Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, kuigi lõhe muutub järjest kitsamaks.

Lääne-Euroopas on kolm maailma kõrgeima tasemega linna (Zürich, Viin ja Bern) ning 12 linna, mis kuuluvad esimese 20 hulka. šveitsis on kolm kõrgeima punktisummaga linna ­ Zürich (106), Bern (106) ja Genf (105,5). Esimese 20 hulgas on ka kolm Saksamaa linna ­ Frankfurt (104), München (104) ja Düsseldorf (103,5). Teised kõrgema punktisummaga linnad on Kopenhaagen (105,5), Helsingi (104,5), Amsterdam (104,5), Oslo (103,5) ja Brüssel (103,5). Pariis (102,5) on 24. kohal ja London 34. kohal.

Ida-Euroopas on kõrgematel kohtadel Budapest (91), Praha (88,5) ja Varssav (83). Seevastu Belgrad (39), Taškent (44,5), Sarajevo (44,5) ja Alma-Ata (46,5) on nimekirja lõpuosas regiooni ebastabiilsuse tõttu. Moskva (7,5), St. Peterburg (58) ja Kiiev (58,5) on samuti madalatel kohtadel poliitilise ebastabiilsuse, viletsate turvalisus- ja tervisenäitajate tõttu.

Põhja-Ameerikas on esimese 20 linna seas kaks Kanada linna ­ Vancouver (üks esikohti jagavaid linnu) ja Toronto (15. koht). USAs on esimese 50 hulgas 12 linna, kusjuures Honolulu (104) ja San Francisco (103,5) mahuvad 20 hulka. Regioonis on madalaimal tasemel Mehhiko linnad.

Äärmuslikud erinevused valitsevad Aasia - Vaikse ookeani regiooni linnade vahel. Austraalias ja Uus-Meremaal on neli linna, mis mahuvad esimese 20 hulka ­ Sydney ja Auckland (105,5), Melbourne (104) ja Perth (103,5). Kõrgetel kohtadel on ka Tokio (102,5), Kobe (101,5) ja Yokohama (101). Singapuri näitaja on 100,5, Hongkongi näitaja 93.

Teise äärmusse kuuluvad Vietnami ja Hiina linnad, ehkki tingimused on mõnevõrra paranenud.

Poliitilised pinged mõjutavad Lähis-Ida näitajaid. Selles regioonis on kõrgeimal kohal Tel Aviv (86), halvimaks linnaks on aga Bagdad (33).

Madalaimate näitajatega on enamik Aafrika linnu. Paremal järjel selles regioonis on vaid Kaplinn (84,5) ja Johannesburg (83).

Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas on kõrgematel kohtadel enamasti lõunapoolsemad linnad ­ esimeste seas on Montevideo (92,5) ja Buenos Aires (91,5). Skaala teises otsas on San Pedro Sulla Hondurases (46) ja Port au Prince (47).