Tallinn: Pohlak varjab linna eest staadioni rahastamist lisatud FC Flora kommentaar
"Täna hommikuse seisuga linnavalitsusel seda vastust ei olnud," ütles abilinnapea Toomas Vitsut. "See, et läbi ajakirjanduse öeldakse, et FC Flora on valmis kõiki töid tõestama arvete ning tööde üleandmise- vastuvõtmise aktidega, ei ole vastus linna arupärimisele," lisas Vitsut.
Korra on linn FC Floralt juba küsinud, kuidas on kasutatud raha, mille linn on staadioni ehitamiseks eraldanud. "Saadud vastus seda teavet aga ei kajastanud, seetõttu tegime täiendava arupärimise," ütles Vitsut.
"Linn on võtnud eesmärgiks selgitada välja kümnete miljonite kasutamise, mis on väidetavalt kulutatud staadioni rajamiseks," ütles Vitsut. "Me ei saa lubada, et kellelegi maksumaksja raha eest staadioni näol monumente ehitatakse," rõhutas abilinnapea.
##Linn on toetanud staadionikompleksi rajamist 67 miljoni krooniga.
Veidi pärast linnavalitsuse teadet saatis FC FLORA oma pressiteate nimega "Lilleküla Kolgata", milles leiab, et rünnakud Lilleküla staadioni vastu ei tohiks terve mõistuse seisukohalt olla üldse võimalikud. "Staadioni rajamise argumendid, loogika ja kogu tegevuse üldprintsiip on nii õige, humaanne ja positiivne, et ka kõige paadunum populist või kaabakas peaks lööma risti ette ning pomisema palvesõnu," kirjutab FC Flora.
Jalgpalliklubi viitab, et Eestis polnud rahvusvahelistele nõuetele vastavat jalgpallistaadioni. "Kadrioru staadionil puudub valgustus ja murusoojendus, milleta kaasaegses Euroopa jalgpallielus täisvereline kaasalöömine mõeldamatu. Lisaks sellele oli aastal 2001 Kadrioru staadion remondis, mis tähendab, et mulluse jalgpallihooaja tippsündmused - mängud Hollandi ja Iirimaaga (aga ka TVMK, Maardu Levadia, Narva Transi ja FC Flora eurosarjade mängud) - oleksid pidanud toimuma väljaspool Eestit, Riias või Helsingis," seisab teates.
FC Flora kirjutab, et õige jalgpallielamus on Kadriorus raske tulema - kergejõustikurajad hoiavad pealtvaatajad mänguväljakust kaugel ning kaunis avatud park ei loo iialgi amfiteatri emotsioone võimendavat efekti.
Jalgpalliklubi meenutab, et Lilleküla raudteeharude vaheline ala oli tühermaa ning FC Flora vedas prügi ära. "Ainuüksi see läks meile maksma umbes 300 000 krooni. Täna, mil Lilleküla Jalgpallikeskus veel kaugeltki valmis pole, sõidavad staadioni ümbruse siledatel asfaltteedel lapsed jalgrataste ja rulluiskudega," kirjeldab klubi pressiteenistus.
FC Flora lubab liikluse tihenemist Lilleküla staadioni ümbruses, kui valmib raudteealune tunnel, mis ühendab Nõmme tee pikenduse raudteevahelise maa-ala kaudu Tehnika tänavaga.
Võimalus kasutada rahvusvahelist raha tuleb alati ära kasutada, leiab klubi. Lilleküla staadion sai sihtfinatseeringutena UEFA-lt miljon Šveitsi franki ja FIFA-lt miljon USA dollarit.
"Maailmapraktikas rajavad staadione kohalikud omavalitsused koostöös riigivõimuga. Ka maailma kõige jõukamad jalgpalliklubid on enamasti oma staadionidel vaid kasutaja staatuses. Tallinna linn peaks olema tänulik, et leidus jalgpalliklubi, kes võttis kogu keerulise asjaajamise ja lõviosa kulutustest enda kanda. Uus ja kaasaegne staadion tulnuks Tallinnasse nii või teisti rajada, seda nii jalgpalli kui ka kontsertide jaoks," nleiab FC Flora. "Praegune lahendus Lilleküla staadioni näol on kindlasti linnavõimu jaoks odavaim, kiireim ja asupaigana ka parim lahendus."
FC Flora möönab ka, et vajas oma kodu. "Selles mõttes tuleb Lilleküla Jalgpallikeskust vaadelda kui ühte tervikut - valminuna lisandub staadionile täismõõtmetega jalgpallihall, valgustatud ja soojendusega kunstmuruväljak, harilik kunstmuruväljak ning kaks loodusliku muruga harjutusväljakut. Nii kujuneks Jalgpallikeskus vääriliseks koduks Eesti suurimale spordiklubile ning ka tasuks aastaid tehtud raske töö eest," kirjutab klubi.
FC Flora kirjutab, et Tallinna linn kulutas staadioniga seoses kokku 63,37 miljonit krooni, millest otse staadionisse läks 26,76 miljonit, ülejäänud 36,61 miljonit krooni kulus (või kulub tulevikus) Lilleküla tühermaale tänavate ja tänavavalgustuse ning muu niinimetatud infrastruktuuri rajamiseks. " Eesti jalgpallisõprade Meka on loodud ja ta asub Lillekülas ning seda tuleb aktsepteerida ka Tallinna linnavõimul," rõhutab klubi.
FC Flora kiri abilinnapea Toomas Vitsutile:
"Lgp hr Vitsut,
Täname Teid teistkordse järelpärimise eest. Siinkohal meie vastused:
1. Staadioni finantseerimisest. Lepingute kohaselt saab AS-il FCF Lilleküla Jalgpallistaadion olema kaks aktsionäri – MTÜ Jalgpalliklubi FCF ja Tallinna Linn. Seega tuleb ka staadioni ehituse finantseerimist vaadelda nendes alalõikudes, mille ulatuses on kumbki osapool on rahastamist korraldanud (ning seda hoolimata allikast) ja mille põhjal seetõttu jaotatakse osapoolte vahel aktsiaosalusi. Seega, laiendades mõnevõrra meie 08.02.2002.a. saadetud kirjas esitletud finantseerimisstruktuuri, on ülevaade selline:
a) Tallinna Linn 24,983,951 krooni, mille vastu tekib linnal osalus vastavalt 08.08.2001.a. JK FCFi ja linna vahel sõlmitud “Aktsiaseltsi FCF Lilleküla Jalgpallistaadion aktsiate ostu-müügi raamleping”u punktidele 2.1, 2.2 ja 2.13, sealhulgas:
- 9,983,951 krooni, mis kanti JK FCFile vastavalt 09.04.2001.a. JK FCFi ja linna vahel sõlmitud lepingu punktidele 5.2.4 ja 5.2.5;
- 15,000,000 krooni, mis kanti JK FCFile vastavalt ülalmainitud aktsiate ostu-müügi raamlepingu punktile 2.3.
b) Tallinna Linn 14,414,507 krooni, mis kanti JK FCFile vastavalt 09.04.2001.a. JK FCFi ja linna vahel sõlmitud lepingu punktile 5.2.6 ning mille ulatuses on JK FCFil kohustus teostada vastavalt sama lepingu punktile 5.1.4 hiljemalt 15.09.2003.a. Marta tn ja harjutusväljakute juurdepääsutee. NB! Kuna mainitud rahasummaga kaasneb JK FCFi reaalne investeerimiskohustus staadionivälisesse infrastruktuuri, ei saa linn selle eest osalust staadioni AS-is. Tööde nimekirja leiate mainitud lepingu Lisast nr 2;
c) Tallinna Linn 450,000 krooni, millega osteti eelnevalt JK FCFi poolt soetatud teede ja parklate allajäävad kinnistud. JK FCF müüs need kinnistud linnale soetushinnaga. Kuna tegemist on jällegi välise infrastruktuuriga, pole antud summa kaasatud linna osaluse arvestusse;
d) JK FCF 87,551,542 krooni (vabandame siinkohal 08.02.2001.a. kirjas ilmnenud ebatäpsuse pärast, kus antud number oli 200,000 võrra suurem), sealhulgas:
- JK FCF rahavoog 35,619,570 krooni.
- FIFA Financial Assistance programm 18,500,000 krooni;
- VIP boksid 12,570,000 krooni;
- UEFA EEAB abiprogramm 10,300,000 krooni;
- 2001.a. riigieelarve 4,000,000 krooni;
- 2002.a. ja 2003.a. riigieelarved 6,561,972 krooni;
Lisaks on Tallinna linn vastavalt JK FCFi ja linna vahel 09.04.2001.a. sõlmitud lepingu punktile 5.2.1 korraldanud staadionivälise infrastruktuuri ehitustöid (teedeehitus, tänavavalgustus ja sadevetekanalisatsioon) mahus 16,201,543 krooni. Tööde nimekirja leiate mainitud lepingu Lisast nr. 1. Need vahendid ei liikunud läbi JK FCFi, vaid meie andmetel otse Tallinna Kommunaalametile. Kuna tegemist on teede-tänavatega, siis mõistetavalt linnale selle investeeringuga osalust staadioni AS-is ei kaasne.
2. Linna poolt üle kantud rahasummade arvelt rahastatud tööde nimekirja oleme esitanud käesoleva kirja lisana, kuna nimekiri tuli piisavalt pikk. Loomulikult on kõiki töid võimalik kinnitada arvete, maksekorralduste ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega.
3. Aktsiakapitali suurusest (vt. ka meie 08.02.2002.a. kirja punkt 1). Nagu nähtub JK FCF ja linna vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügi raamlepingust ning selle Lisaks nr. 1 olevast aktsionäride lepingust, on tehingu iseloom staadioniehitise tõstmine eraldi juriidilisesse kehasse ning selle opereerimisõiguse andmine JK FCFile. Opereerimisest saadavad viljad jäävad operaatorile, millest kaetakse investeeringute tegemise kaudu staadioni kulum. Hinnatavaks kulumi suuruseks aastas on vähemalt 2,000,000 krooni (sissemakse väärtus 40,000,000 krooni ning amortisatsiooninorm 5% aastas), mis moodustab olulisima ja suurima raamatupidamisliku kulukomponendi. Vastavalt Äriseadustikule peab AS-i netovara ehk omakapital olema minimaalselt 50% aktsiakapitalist. Seega annab praegune lahendus ehk 10,000,000 krooni aktsiakapitali ja 30,000,000 krooni ülekurssi meile madalama kriitilise piiri (so 5,000,000 krooni), kus JK FCF ja linn peaksid hakkama ühiselt mõtlema staadioni AS-i aktsiakapitali tõstmise, AS-i reorganiseerimise või lõpetamise peale (Äriseadustik §301), samas kui ainuke omakapitali vähenemise allikas on kulum kui arvestuslik ja mitterahaline kulukompinent. Vastavalt Äriseadustiku §225 lõikele 2 saab ülekurssi kasutada justnimelt kahjumi katmiseks.
4. Täname täpsustuse eest põhikirja ja raamlepingu osas. Antud juhul käsitleme JK FCFi ja linna vahel sõlmitud lepingut põhikirja suhtes ülimuslikuna ning lähtume nõukogu töös sellest, mis aktsionärid omavahel kokku leppinud. Seda näeb ette ka tehingu struktuur, kus JK FCF asutab ASi ja alles seejärel müüb selles osaluse linnale – just see viimane tehing dikteerib koostöö reeglid.
Loodame, et vastasime Teie küsimustele ootuspäraselt.
Lugupidamisega,
Andri Hõbemägi
Peadirektor
Lisa nr. 1 – Linna poolt üle kantud rahasummade arvelt finantseeritud tööd
1. Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeline toetussumma - 02.04.2001.a.
Roxor Ehitus betoonkonstruktsioon 2 950 000
ETP Grupp projekteerimine 456 747
AS Savi vaiastamine 300 000
EJL Ehitusbüroo üldkulud ja projektijuhtimine 293 253
KOKKU koos KM-ga 4 000 000
2. Staadionit ümbritsevate teede ja platside ning tehnovõrkude ehitamise kompenseerimine
JK FCFile, tehtud 25.04.2001.a. ja 31.05.2001.a. (vt ka Lisa nr 3 09.04.2001.a.
JK FCFi ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingule):
Projekteerimine 343 424
Teede ehitus, sh
- pinnase koorimine 135 600
- täide kuni teekatte konstruktsioonini 358 660
- liivaluse h=200 mm ehitus 193 970
- killusikaluse h=300 mm ehitus 719 250
- UNI – kivi paigaldamine koos alusega 694 430
Vana kanalisatsioonitorustiku likvideerimine 8 900
Sajuveekanalisatsiooni ehitus 394 500
Sajuveekanalisatsiooni ehitus (ümber staadioni) 643 900
Kanalisatsioon (ümber staadioni) 277 200
Veetorustike ehitus (Marta tn) 490 600
Veetorustike ehitus (Kauba tn) 336 100
Konteinerkatlamaja ehitamine 969 376
EE liitumistasu alajaamale nr 1 1 383 800
EE liitumistasu alajaamale nr 2 698 826
Välisgaasitorustiku ehitus 175 200
Soojustrasside ehitus 311 817
KOKKU 8 135 553
Projekteerimine ja ehitusjärelvalve – 4% 325 422
KOKKU 8 460 975
Km 18% 1 522 976
KOKKU 9 983 951
3.1. Lilleküla staadioni ümbruse tehnilise infrastruktuuri rajamise ettemaks, tehtud 23.04.2001.
a., mille arvelt kohustub JK FCF teostama hiljemalt 15.09.2003.a. alljärgnevad tööd
(vt ka Lisa nr. 2 09.04.2001.a. JK FCFi ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingule):
Teedeehitus 3 649 110
Tänavavalgustus 327 604
Sadevete kanalisatsioon 2 210 445
Veevarustus 821 005
Drenaaž 723 080
Fekaalkanalisatsioon 406 250
Elektrikaablid 2 112 030
Gaasitrass 582 900
Soojustrass 913 426
KOKKU 11 745 850
Projekteerimine ja ehitusjärelvalve – 4% 469 834
KOKKU 12 215 684
Km 18% 2 198 823
KOKKU 14 414 507
3.2. Ettemaks kasutatud:
Roxor Ehitus betoonkonstruktsioon 5 900 000
Pel PLC toolid 3 175 049
EJL Ehitusbüroo üldkulud, projektijuhtimine ja 1 457 063
varasemate kulude refin.
AS Savi vaiastamine 823 370
AS Hiieko kütte-ventilatsioonitööd 785 443
Metus- Est klaasfassaad 708 000
Fortum Termest gaasikatlamaja 560 652
AS ETP Grupp projekteerimine 422 435
AS Aspi teedeehitus 306 529
Monik piirded 275 965
KOKKU koos KM-ga 14 414 507
4. Osaluse omandamine - 13.08.2001.a.
OÜ Monik' katusekonstruktsioon 3 221 804
Maru Konstruktsioonid katusekonstruktsioon 3 097 500
Roxor Ehitus betoonkonstruktsioon 2 500 000
OÜ Mapri Projekt üldehitus 1 610 029
AS Hiieko kütte- ja ventilatsioonitööd 1 381 864
AS Aspi teedeehitus 758 840
AS Elektritsentrumi Sisetööd staadioni valgustus 729 554
Viimsi Keevitus torustikutööd 484 154
Metus- Est klaasfassaad 424 800
OÜ Primostar hüdroisolatsioon 311 520
EJL Ehitusbüroo üldkulud ja projektijuhtimine 232 004
Eldeco Inseneribüroo elektriprojekt 70 800
SM Consulting piirded 68 434
AFF Eesti betoonpindade töötlus 56 168
VH Piirded OÜ piirded 52 529
KOKKU koos KM-ga 15 000 000
5. 12-kohalise boksi ostmine, tehtud 07.06.2001.a. summas 1,770,000 krooni
Viimsi Keevitus torustikutööd 1 366 558
OÜ Mapri Projekt üldehitus 500 000
KOKKU koos KM-ga 1 866 558
