Tallinn-Praha lennuliinil eesti keelt ei kuule
Eesti keelega pole aga lennul suurt midagi peale hakata - tšehhi ja inglise keele kõrval on ČSA otsustanud mängida reisijate julgeolekut puudutavad teated ette vene keeles.
Lennureisi sujuv kulg ja ohutus sõltub paljuski reisijate informeeritusest ja koostööst pardapersonaliga. Kümne kilomeetri kõrgusel kihutavas Boeingus kehtivaid käitumisreegleid aitavad edastada teadaanded mobiiltelefonide väljalülitamise, hapnikumaski kasutamise ja päästevesti kinnitamise kohta.
Mõned kuud käigus olnud Praha-Tallinna liinil kõlavad need teadaanded kolmes -- nende seas ka vene -- keeles, kuid eestikeelseid ohutussõnumeid ČSA lennukis oodata ei maksa. Eestlasest reisija võib seetõttu arvata, et tšehhid on midagi kardinaalselt sassi ajanud ning peavad Eestit venekeelseks riigiks.
Nii see siiski ei ole. ČSA kommunikatsiooni- ja välissuhete direktori Daniel Plovaiko sõnul on põhjused puhtalt tehnilist laadi. Kuigi kettaruum ja arvutimälu peaks olema infoajastul odav kaup, takistab eestikeelsete teadaannete lisamist Boeingu pardaarvuti mälumahu piiratus.
“[Boeing] 737 salvestatud teadaannete mahul on kahjuks oma piir,” selgitas Plovaiko. “Seal on oma 45 erinevat teadet ning salvestusmaht on juba täis. Tänavu lisatud uute liinide puhul ei saa me kahjuks pardaarvutisse [täiendavates keeltes] teadaandeid lisada.”
Plovaiko tunnistab, et venekeelsete teadaannete kasutamine võib olla poliitiliselt tundlik, ent pardasüsteemi salvestatud keelte seast valima pidanud ČSA-le tundus see kõige praktilisem valik.
“[Tallinna-lendudel mängime venekeelseid tekste] seepärast, et vene keelest saadakse aru. Kui meil olid [Tallinna] lennujaama juhtkonnaga arutelud selle üle, milliseid keeli lisaks inglise ja tšehhi keelele lisada võiks ning millest inimesed aru saaksid, öeldi meile, et meie nimekirjast oleks tõenäoliselt parim vene keel - enamik eestlasi saaks sellest aru,” rääkis Plovaiko.
Tema sõnul on tegemist kompromissiga, millest ČSA Prahast Lätti ja Leetu väljuvad lennud siiski pääsesid. Põhjuseks tõsiasi, et neid liine avades oli ČSA lennukite teavitussüsteemides uute keelte lisamiseks veel ruumi.
“ČSA lendudel Riiga või Vilniusse on teadaanded läti- ja leedukeelsed. Kuid me alustasime Riia lende kümme ning Vilniuse omi kolm aastat tagasi. ... Sel aastal alustasime Edinburgh’, Corki, Tallinna ja Jerevani lende. Ning viimase puhul puuduvad armeeniakeelsed teadaanded. Need mängitakse ette samuti vene keeles,” rääkis Plovaiko.
Eesti keele lisamiseks tuleks üks keel pardaarvutist kustutada, kuid kuna Praha-Tallinna liinil ei lenda kindlad lennukid, vaid need teenindavad ka paljusid teisi liine Euroopast Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikani, jääks kannatajaks mõni teine rahvus.
Plovaiko möönab, et probleem laheneks pardal oleva teavitussüsteemi uuendamisega, kuid see nõuaks raha, mida ČSA kulutama ei kipu.
“Me võime süsteemi uuendada, ent see maksab raha. On ilmne, et sellisesse asja ei investeerita. Seda eriti praegusel ajal, mil me püüame kulusid nii palju kui võimalik kokku hoida. Lihtsalt selleks, et lisada kaks, kolm või neli uut keelt me pardal olevaid teavitussüsteeme ei kaasajasta,” kõneles lennukompanii esindaja.
Eestlastest reisijaid lohutab ČSA kommunikatsioonidirektor sellega, et eestlased pole langenud ainult endist Nõukogude Liitu tabanud sündroomi ohvriks. Ka portugallastel tuleb saada Tšehhi lennukitel hakkama emakeelsete teadaanneteta.
