Vaatamata sellele, et linn oli ministeeriumilt juba varem uurinud, kas kütusemüügilt saab maksu koguda, ja sellele mitu korda ka eitava vastuse saanud, saatis ettevõtlusameti juht Kairi Teniste veel ühe järelepärimise. Vastus oli sama — ei, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Küsimus on selles, et juristid on erineval seisukohal,” leiab Teniste, "meil on arvamus lepingupartnerilt KPMG ja enda juristidelt.”

Tallinna finantsjuht Katrin Kendra ütles, et müügimaksu plaanides võttis linn prognoositava 150 miljoni krooni laekumisel aluseks kogu linna jaekaubanduse käive. „Seal ei olnud eristatud, kas tegu on kütuse või muu kaubagrupiga, minu teada läks see (kütus - toim) küll arvesse," sõnas ta.

Eesti Statoili juht Helle Kirs-Toiger ütles, et ootavad asja kohta ka oma õigusnõustaja seisukohta. Suuremat kütusega seotud maksukoormust tuleks tema hinnangul aga taunida.

„Eesti tarbijate maksukoormus mootorikütuse ostmisel on keskmist sissetulekut arvesse võttes erakordselt kõrge. Aktsiis, miinimumvarumaks ja käibemaks moodustavad kütuste hinnast 53-54%. Müügimaksu lisamine kergitaks maksukoormust veelgi ning vähendaks tarbijate ostujõudu," sõnas ta.