ASi Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaam tootis möödunud aastal 26,7 miljonit m3 joogivett ning põhjavee puurkaevudest saadi üle 3,2 miljoni m3 joogivett.

“Mõlemad näitajad on võrreldes 2002. aastaga peaaegu samal tasemel vastavalt 27,4 ja 3,2 miljonit m3, mil kokku tarbiti 30,6 miljonit m3 joogivett,” ütles ASi Tallinna Vesi veetootmise juhataja Riho Sobi.

“30 miljonit kuupmeetrit võrdub pea kahe Ülemiste järve täie veega või siis 200 miljoni vannitäie veega. Möödunud aasta Ülemiste veepuhastusjaama keskmine ööpäevane joogivee tootmine oli veidi üle 74 000 kuupmeetri,” lisas ta.

Aasta üldist vee tarbimist kuude lõikes vaadates selgub, et kõige vähem vett tarbitakse üldjuhul suvekuudel. Madala tarbimise peamine põhjus on suvepuhkuste algus mil inimesed lahkuvad linnast. Samal ajal on põhjavee toitel olevate eelkõige eramajade piirkondade vee tarbimine üldjuhul veidi kõrgem tänu aedade kastmisele.

“Võrreldes 2002. aasta novembri ja detsembriga on vee tootmise maht alanenud. Peamisteks põhjusteks on ülemöödunud aasta käre pakane, mille tõttu jätsid paljud inimesed torustiku külmumise ohus kraani nirisema. Samuti põhjustas külm tavapärasest rohkem veetorude külmumisi ja lõhkemisi ning sellest tulenevat veekadu,” ütles Sobi.

“Ülemiste järve kõige suurem muutus võrreldes aasta taguse perioodiga on vee tase, paremaks on muutunud ka toorvee kvaliteet. Kui 2002. aasta lõpus oli Ülemiste keskmine vee tase 1,87 meetrit üle null nivoo, siis aasta hiljem oli järv 26 cm võrra kõrgem ehk 2,13 meetrit. Selle põhjuseks on kindlasti lõppenud aasta sademeterohke sügis ja detsembrikuu. Jääkate tekkis järvele detsembri keskel. Seevastu 2002. aasta suvi oli sademetevaene ja talv algas varakult paukuva pakasega. Ülemiste järv külmus juba oktoobris ning püsis jääkatte all aprilli lõpuni” lisas Sobi.

Kolmandiku kogu pealinna joogiveest tarbivad erakliendid ning ülejäänud osa ärikliendid.