2007. aastast kehtinud rekordi 1043,29 punkti purustas OMXT novembri lõpus. 1. detsembril tõusis indeks veel kõrgemale, 1049,39 punktini.

Ka Riia ja Vilniuse börsid on oma ajalooliste tippude lähedal, kuid seni pole 2007. aasta rekordeid ületatud. Riia börsiindeks OMXR jõudis 28. novembril 748,86 punktini, kust uue tipuni on veel 16 punkti minna. Vilnius on kolmest Balti börsist kõige tagasihoidlikumalt tõusnud: sealne indeks OMXV jõudis novembri keskel 560 punktini ja 2007. aasta tipptasemest jääb puudu veel 31 punkti.

Muu maailmaga võrreldes on Balti börsid esinenud tagasihoidlikult, sest mujal asuti uusi tippe ründama juba mitu kuud tagasi. Trigon Capitali fondijuhi Veiko Visnapuu sõnul pole see üllatav: „See on normaalne, et väiksemad börsid käituvad tõusutsüklis viivitusega, sest globaalne likviidsus jõuab tihti neisse hiljem.”

Avaroni fondijuhi Rain Leesi hinnangul võib üks aegluse põhjus olla ka asjaolu, et Eestis oli majanduskriis tunduvalt sügavam kui mitmes arenenud riigis ning majanduse üldine taastumine kriisieelsele tasemele võttis märkimisväärselt kauem aega. „Saksamaa ja USAga võrreldes taastus Eesti SKT umbes kaks aastat hiljem,” nentis ta.

Kasvuruumi veel on

Uuest rekordist hoolimata hindavad Ärilehe küsitletud fondijuhid, et Tallinna börsi aktsiad on endiselt soodsad mitme teise börsiga võrreldes ning tõusuruumi neil jagub.

„Tallinna börsi aktsiad on jätkuvalt võrreldes muu maailmaga soodsamalt hinnastatud. Paljud suuremad börsiettevõtted pakuvad 5-6% dividenditootlust, mida on mujalt maailmas märgatavalt keerulisem leida,” ütles LHV portfellihaldur Mikk Taras.

Visnapuu sõnul on Tallinna börs enimlevinud näitajate põhjal täna enamikust maailmast mõnikümmend protsenti soodsam.

Pikaajalise investori seisukohast enim alahinnatud ettevõtete näiteina tõi Visnapuu Tallinki ja OEG. „Paljuski seetõttu, et viimasel ajal on neil mõned asjad kehvasti läinud, aga eeldan, et ettevõtted suudavad järgmise aasta jooksul korrektuure teha ning kasumlikkust suurendada,” ütles ta.

Leesi tõi võrdluse, et Tallinna börsiindeksi hinna-kasumi suhtarv on praegu 15x, areneva Euroopa börsiindeksi (MSCI EM Europe) sama suhtarv 10x, aga mitme arenenud turu kasumikordaja 15-20x juures. Kirvereegli järgi on väiksem suhtarv märk soodsamast hinnast.

„Võrreldes arenenud turgudega tundub Tallinna börs endiselt odavamapoolne, kuid kui tuua võrdlusesse ka arenevaid turge, siis leidub ka atraktiivsemaid kohti,” selgitas ta.

Swedbanki fondijuhi Ene Õunmaa sõnul on Eesti aktsiad pigem odavamad kui Euroopa või USA omad, aga väga sarnasel tasemel arenevate riikide keskmisega. „Tallinna börs pakub häid dividendimaksjaid, kuid hinnatasemete võrdlusel tuleks mõelda ka ettevõtete kasvuvõimalustele, mis meie turul noteeritute puhul on sageli piiratud,” märkis ta.

Kas tõus jätkub?

Tõusu jätkumise prognoosimisel olid fondijuhid märksa kidakeelsemad; ükski neist ei söandanud ennustada, kui kõrgel on OMXT aasta pärast. Põhjus ilmselt selles, et maailma majanduse praeguse ebakindla olukorra juures on raske seada kõrgeid sihte – kui on teada, et selliseid väikseid ja vähelikviidseid börse nagu Tallinna oma võivad globaalsed tagasilöögid palju valusamini tabada kui suuri börse.

„Tõenäoliselt ka edaspidi mõjutab meie turgu lühiperioodide jooksul nii üldine globaalne sentiment kui ka välisinvestorite huvi või selle puudus kõrgema riskiga varade järele,” ütles Õunmaa. „Üldise globaalse aktsiate müügilaine korral võib meie börsiindeks oluliselt kiirema languse teha just likviidsusprobleemide tõttu.”

Õunmaa sõnul ei maksa tegelikult lühemate perioodide börsiindeksi liikumisi üle tähtsustada. Näiteks kümneaastase perioodi jooksul on USA aktsiate tootlus olnud parem kui Tallinnas, kuid kui arvestada perioodi 1990ndate algusest saadik, on Tallinna tootlus olnud USA turgudest parem.

Tarase hinnangul jätavad soodsamad hinnad Tallinna börsi aktsiatele tõusuruumi. „Aktsiatesse investeerimisel peaks alati arvestama aastatepikkuse horisondiga,” sõnas ta. „Börsiindeksite uute tippude juurest on eriti tähtis investeerida eelkõige tugeva rahavooga ettevõtetesse, kelle pikaajaline käekäik ei eelda ainult head majanduskeskkonda.”

„Kindlasti on Tallinna börsil ettevõtteid, mis on suutelised järgnevatel aastatel kasumeid kasvatama ja seega on osadel aktsiatel ka tõusuruumi,” ütles ka Leesi, lisades aga, et Avaron jälgib ainult väheseid Tallinnas noteeritud aktsiaid ega saa seetõttu teha üldistust kogu turu kohta.