"Hell Hunt sai küll loodud nii, et sõpruskonnaga leidsime, et Tallinnas ei ole piisavalt ägedat kõrtsi, kus käia õhtuti jalgpalli vaatamas. Alguses oligi see hobi. Praeguseks on tegemist ettevõtmisega, mida võib täiesti äriks nimetada, ja kasumlikkusega pole ka probleeme. Pigem vaatavad ja imestavad teised, et kuidas meil endiselt nii hästi läheb," rääkis Reinaas.

"Kui toitlustusärist rääkida, siis ma arvan, et kõik telekast tulevad kokandussaated on üks lõputu nuhtlus. See paneb tohutult paljusid inimesi arvama, et nad oskavad ülihästi süüa teha ja seega ka ettevõtjad olla. Seetõttu avatakse Tallinnas sadakond uut söögikohta ja umbes sama palju pannakse kinni. Need on lõpuks õnnetud inimesed, sest nad ei saa aru, et söögikoha pidamine on ettevõtlus nagu iga teine, kus sa pead hoolitsema, et su töötajad ja kliendid oleksid õnnelikud. Ja et need kliendid oleksid valmis sulle oma raha tooma - mitte sellepärast, et oskad kõige paremini koduseid kotlette teha, vaid selle eest, et koht ise on äge."

Pea 30 aastat reklaamiäris tegutsenud ja mullu valimistel Eesti 200 ridades riigikokku kandideerinud Reinaas räägib intervjuus Ärilehele kõrtsmikuelust pikemalt SIIN. Kas tema on pidanud näiteks kunagi oma töötajatele ümbrikupalka maksma, mis toitlustusasutustega tavaliselt seondub? Lisaks tuleb juttu sellest, mida ta arvab hiljutisest apteekide sulgemisaktsioonist ning tänasest poliitikaelust.