Tallinna Kaubamaja kahjum 12-kordistus

 (17)
Tallinna Kaubamaja vaateaknad
Tallinna Kaubamaja vaateaknadFoto: Jaanus Lensment

Kui tavaliselt on Tallinna Kaubamaja grupi tulemused Selver nägu, siis esimeses kvartalis vähenes Selverite kasum järsult ning grupi kõige kasumlikumaks üksuseks tõusis kinnisvara.

Kuigi Tallinna Kaubamaja grupi esimese kvartali käive kasvas aastaga 3,2 protsenti, vähenes maksueelne kasum aastaga 29,9 protsenti.

163,7 miljoni eurose käibe juures tuli 4,3 miljonit eurot maksueelset kasumit.

Grupi puhaskahjum suurenes eelmise aastaga võrreldes 12 korda 2,2 miljoni euroni.

Selverite käive kasvas 5,9 protsenti, 110,9 miljoni euroni. Üksuse kasum kukkus 24,6 protsenti, 2,4 miljoni euroni. Kaubamajade käive kasvas 1,4 protsenti, 23,1 miljoni euroni, kuid kahjum kasvas 400 000 eurolt 500 000 euroni.

Autokaubanduse müük vähenes 4,5 protsenti, 26,4 miljoni euroni, kuid kasum kukkus 34,7 protsenti 600 000 euroni. Jalatsikaubanduse käive vähenes 13,8 protsenti, 1,9 miljoni euroni, millejuures kasvas kahjum 43,5 protsenti, 500 000 euroni. Kinnisvara käive kasas 7,3 protsenti, 1,4 miljoni euroni, kuid kasum vähenes 7,8 protsenti, 2,6 miljoni euroni.

„Aasta algus oli grupi jaoks küllalt ootuspärane,“ võtab Tallinna Kaubamaja grupi juhatuse esimees Raul Puusepp esimese kvartali majandustulemused kokku. „Rahule võib jääda supermarketite ja kaubamajade segmendiga, mis näitasid kiireimat müügitulu kasvu hoolimata sellest, et grupi üldine kasum jäi aasta varasemale alla. Üldist kasumi langust mõjutasid nii uute Selverite käivitusperiood kui ka eelmise aasta Lätis müüdud põhivara ühekordsest müügikasumist tekkinud kõrgem võrdlusbaas,“ lisas Puusepp. Grupi üldisi tulemusi mõjutas ka uuest raamatupidamisstandardist IFRS 16 tulenev negatiivne mõju arvestusliku intressi näol.

Seotud lood:

Selverite müügiedu võtmena toob Puusepp välja eelmisel aastal tehtud investeeringud ja uute poodide avamise, kuid ka efektiivse varude juhtimise. „Kindlasti on ära tasunud e-poodide arendused. Selveri e-poe müügitulu kasvas varasemaga võrreldes 32% ja näeme jätkuvalt suurt potentsiaali muuta paljudele meie klientidele igapäevaostud mugavamaks ja ajasäästlikumaks,“ tõi Puusepp välja e-kaubanduse valdkonna head tulemused, „samamoodi näitavad tugevaid kasve ka Kaubamaja ja I.L.U. E-poed.“

Autokaubandussegmendi mõnevõrra tagasihoidlikumaid tulemusi selgitab Puusepp autoturu langusega kõikides Baltiriikides: „Statistikaameti andmetel registreeriti Eestis kahe esimese kuu jooksul 7,2% vähem uusi sõiduautosid. Hea meel on tõdeda, et Grupi autokaubanduse tulemused on selle valguses tugev tulemus“.

Puusepp tõi välja, et grupi püsiklientide arv on jätkuvalt kasvamas. 2019. aasta märtsikuu lõpuks oli Partnerkaardi omanikest püsiklientide arv üle 679 000, kasvades aastaga 2,0%.

Püsiklientide ostude osatähtsus grupi käibes oli 86,5%. „Klientide lojaalsus on meie jaoks väga oluline – see on meile märgiks, et oleme õigel teel,“ märkis Puusepp. „Selle aasta üks fookustegevusi grupi tasemel on klientide ostukäitumise andmete analüüs ja lojaalsetele klientidele uute mugavusteenuste pakkumine“.