Meelelahutusfirma BDG juhatuse esimees Peeter Rebane ütles, et linna eelarve seisukohalt on sellised otsused arusaadavad, kinokultuuri seisukohalt aga taunitavad. “Linnakodanikud kaotavad ju sellega ekraane ning võimalusi jääb linnas vähemaks,” lisas ta.

Rebase hinnangul tekib kaheks aastaks Tallinna kinoturul monopol, kuni Uus Sakala keskus uksed avab. “Ruumi teise suure kinokeskuse jaoks on juba praegu,” tõdes Rebane.

Ka kultuuriministeeriumi filminõunik Meelis Muhu pidas tekkinud olukorda karmiks. “Alternatiive peaks ikka olema,” lausus ta. Muhu sõnul on praegu MPDE-le konkurentsi pakkumas vaid Kinomaja. “Kuid neid kahte ei saa mahtude poolest võrrelda,” lisas ta.

Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor Martin Aadamsoo leidis samuti, et filmipubliku seisukohalt on kahetsusväärne, et Sõpruse kino sulgeb oma uksed ning Kosmose kinoga võib samuti nii minna.

AS-i MPDE esindaja Lauri Kaare ütles aga, et Sõpruse kino vaatajate arv moodustas 2002. aastal 4,5% Tallinna kinokülastajate arvust ja 1,7% kinode piletitulust, mistõttu ei saa rääkida “veest MPDE veskile”. Samas maksab MPDE Kosmose kino eksisteerimisele peale, mis võimaldab ka väikese sissetulekuga inimestel kinos käia.

“BDG toodud filmide põhilise tulu on juba mitmendat aastat korjanud nende näitamine Coca-Cola Plazas. MPDE jaoks pole vahet, milline firma filmid välja toob. Filmide levitamine ei too Eestis kasumit,” lisas Kaare.

“Monopoolses seisus on ka näiteks Filharmoonia või ooperiteater Estonia,” kommenteeris Kaare väiteid MPDE monopoolse seisu kohta Tallinna kinoturul. “Tallinn on väike linn. Praegu on Coca-Cola Plaza täitumus 24%. See näitab, et seegi kino on ehitatud turu arengut silmas pidades. Kui siin oleks kaks multiplex-kino, oleksid mõlemad kahjumis ja üks neist läheks kiiresti pankrotti. MPDE oma see ilmselt ei oleks. Lubadused müüa tulevikus odavaid kinopileteid on puhas populism – kino, õigemini selle omanik peaks siis piletile omast taskust juurde maksma,” lisas ta.

“See pole ainult Tallinna, vaid kogu Eesti probleem,” kommenteeris Martin Aadamsoo olukorda kinoturul. Tema sõnul on 1990. aastate alguses eksisteerinud ligi 700 kinost järel vaid riismed – 12 kino.