Tallinna koolide haldamine on Sõõrumaale jätkuvalt kasumlik äri
Tallinnas viie kooli – Kristiine gümnaasiumi, Pelgulinna gümnaasiumi, Tallinna 32. keskkooli, Laagna gümnaasiumi ja Kalamaja põhikooli – haldamise eest 2036. aastani vastutava Vivatex Holdingu 2019. aasta käive oli natuke üle 1,34 miljoni, kasum aga küündis üle 2,66 miljoni.
See on mõnevõrra enam kui 2018. aastal, kui ettevõte teenis üle 1,32 miljoni euro müügitulu ning kasuminumber oli üle 2,31 miljoni euro. Vivatex Holdingu 2019. aasta majandusaruandest selgub, et kui 2018. aastal moodustasid teenuse osutamisega seotud kulud ligi 1,3 miljonit, siis mullu suudeti neid vähendada natuke üle 0,7 miljonile.
Kui 2018. aastal töötas ettevõttes täistööajale taandatuna 31 inimest, siis 2019. aastal oli langes see arv 29 inimeseni. Sellega tööjõukulud aasta varasemaga võrreldes ka mõnevõrra vähenesid. Kui 2018. aastal olid need 352 868 eurot, siis mullu piirduti 325 742 euroga.
2020. aasta plaanides osas märgitakse aruandes, et Vivatex Holding jätkab Tallinna linnale kinnisvara haldusteenuse pakkumist. Ettevõtte majandustegevust juhib üheliikmeline juhatus.
2006. aastal sõlmitud avaliku ja erasektori partnerluslepingu (PPP) järgi on Tallinna linna ja Vivatex Holding OÜ vahel sõlmitud hoonestusõiguse seadmise ja hoonestusõiguse võlaõiguslikud müügilepingud ja pikaajalised üürilepingud, millega kohustutakse täielikult rekonstrueerima viis Tallinna kooli ja osutama kinnisvarahaldusega ning remondiga seotud teenuseid nendel objektidel kuni 2036. aastani.
Nii Sõõrumaa kui mitme teise ettevõtte Tallinna linna koolide halduslepingud on pidevalt avalikkusel hambus olnud, kuna tegu on magusate lepingutega, mille osas on ka Tallinna linn ise tunnistanud, et need on linna jaoks kahjumlikud, kuna summad on suured, kuid selle tingib just kunagi moodsana tundunud avaliku ja erasektori partnerlusleping.
Näiteks kirjutas Ärileht 2017. aasta aprillis, et Tallinn on maksnud koolide haldusteenuste eest ärimeestele kümne aasta jooksul 100 miljonit eurot ja sama perioodiga teenisid ettevõtted kokku 43,5 miljonit eurot kasumit. Ärimehed ise ütlesid toona, et tegu on riskantsete lepingutega, mistõttu on priske kasum vaid näiline.
Tallinna linnal valmis 2017. aastal ka plaan, kuidas linnale kahjulikest lepingutest loobuda, kuid mingile kokkuleppele lõpuks selles osas ei jõutud ja tänaseks pole midagi muutunud.
