Tegemist on harvaesineva juhtumiga, varem on Tallinna Küte (Tallinna Soojus) otsearveid korteriomanikele esitanud haruharva. Seetõttu võivad BREMi hallatavate majade elanikud sattuda topeltmaksustamise ohvriks. Ühel päeval ootab neid postkastis nii BREMi kui Tallinna Soojuse poolt esitatud soojaarve. Juriidiliselt on võimalik, et möödapääsmatusse seisu sattunud ettevõte katkestab ühepoolselt lepingu BREMiga.

BREM nõuab Äripäeva andmetel Tallinna Küttelt sooja vahendamise eest vahendustasu. See küüniks umbkaudu 5 protsendini soojakäibest. Nii teeniks BREM aastas umbes 17 mln krooni lisa. Samas jätaksid majavalitsejad Tool ja Lukas Tallinna Kütte igasugusest kasumilootusest ilma.

Soojaettevõtte juhataja Kristjan Rahu ei soostunud sellest läbirääkimiste punktist kõnelema, viidates asjaolule, et kõnelused on veel pooleli.

Vestlusest Tallinna Soojust rentiva firma Tallinna Kütte juhataja Kristjan Rahuga selgus lisaks, et kokkuleppest kaheksat majavalitsust haldava firmaga BREM on väga vara rääkida.

31. jaanuari seisuga võlgnes BREM Tallinna Küttele 37,9 mln krooni. Summas ei sisaldu arved jaanuarikuu eest suurusjärgus 10–15 miljonit krooni. Seega küünib BREMi koguvõlg Tallinna Soojuse ees Rahu väitel praegu 48–53 miljoni kroonini.

“Oleme käsist-jalust seotud ning üsna lõhkise küna ees,” märkis Rahu. “Võlg ulatub piirini, kus see hakkab pärssima soojaettevõtte enda tegevust. Eriti tõstab soojaettevõtte riski nende jaoks selle aasta algusest 20% võrra tõusnud gaasi hind.