AS Tallinna Lennujaam lõpetas eelmise aasta 9,7 miljoni eurose puhaskasumiga, mida on 30% enam kui 2018. aastal. Reisijate arv ületas eelmisel aastal 3,27 miljoni piiri ehk aastaga lisandus 8,7% reisijaid. Lennujaam tegi koostööd 15 lennukompaniiga ja lennata sai 36 sihtkohta, millest 28 olid aastaringsed.

Kui käesoleva aasta jaanuaris kasvas reisijate arv 4% ja veebruaris 8%, siis alates märtsi teisest nädalast on koroonakriisi põhjustatud eriolukorra tõttu reisijate arv järsult langenud - märtsi viimasel nädalal jäi lendama vaid kaks lennufirmat Frankfurdi ja Minski liinil. Märtsis kukkus reisijate arv 55 protsenti ja märtsi viimasel nädalal suisa 90 protsenti.

Tervikuna jäi esimese kvartali reisijate arv mullusele alla 16%. Lennujaama puhaskasum langes käesoleva aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga 58% ehk 2 miljonilt eurolt 0,9 miljoni euroni.

Aprillis toimus 642 lennuoperatsiooni, millest enamuse moodustasid era- ja treeninglennud. Aprillis toimus ka 14 kaubalendu, mis olid peamiselt seotud kaitsevarustuse tarnimisega Hiinast. Kokku oli aprillis reisijaid 2989, mis moodustas vaid 1,1% eelmise aasta aprillikuu lennuliikluse mahust. Tallinna lennujaamast sai aprillis lennata Frankfurti, Minskisse ja Helsingisse.

Aprillis kukus käive aastaga 85 protsenti, poole miljoni euroni. Mulluse 900 000 eurose aprillikasumi asemel tuli tänavu aprillis miljoni eurone kahjum. Ettevõte prognoosis selle aasta puhaskahjumiks 3,9 miljonit eurot.

2020. aasta esimese nelja kuu jooksul teenindas Tallinna lennujaam 531 000 reisijat, mida on 41% vähem kui mullu samal perioodil.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul oodatakse maikuu jooksul lennuliinide taasavamisest. Näiteks plaanib maikuu teises pooles täiendavaid reise Tallinna ja Helsingi vahele lisada Finnair, samuti soovib AirBaltic alustada lende Tallinn-Riia vahel. “Lendude järk-järguline lisandumine sõltub eelkõige epideemia ulatusest erinevates riikides ja sellega seotud rahvusvaheliste reisipiirangute leevendamisest. Kuid jää on hakanud liikuma ning me näeme juba märke lendude taastumisest, kuid praegu veel tagasihoidlikus tempos,” ütles Tuvike.

Samas tunnistab Tuvike, et kriisieelse tasemeni ehk aastas üle 3 miljonini reisijani jõudmiseni, võib kuluda Tallinna lennujaamal kuni kaks aastat. “Prognoosime, et 2020. aasta lõpuks läbib Tallinna lennujaama 1,5 miljonit, 2021. aasta lõpuks 2,3 miljonit ja 2022. aasta lõpuks 3 miljonit reisijat. Selle nimel, et lennukompaniid saaksid piiride avanemise järel esimesel võimalusel lennuliine taasavada ja ka Tallinna lendama hakata, teeme iga päev tööd kogu oma meeskonnaga,” rääkis Tuvike.

Tuvikese sõnul on esimene prioriteet taastada ühendused ärisihtkohtade ja ümberistumiseks mugavate lennujaamadega Londonis, Stockholmis, Vilniuses, Riias ja Varssavis. Helsingi ja Frankfurdi liini puhul on oluline varasema lennusageduse taastamine. Järgmises etapis on oluline taastada ühendused puhkusereiside sihtkohtadega, nagu näiteks Pariis, Viin, Milano, München, Malta, Dublin jt ning aidata kaasa ka meie majutus- ja toitlustusasutuste käibe taastamisele.

Tallinna lennujaam taotles riigilt kaheksa miljonit eurot toetust, et selle eest langetada lennujaama tasusid. Sarnaselt aitas Leedu Vilniuse lennujaama.

Intervjuu Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvikesega.

Kuidas peaks hakkama lennuliiklus taastuma?

Lennuliikluse taastumine saab olema järk-järguline. Meie enda prioriteedid on selgelt suunatud sõlmlennujaamadele nagu Frankfurt, Varssavi, Riia, Helsingi ja Stockholm, kus saaks taastuda kriisieelne situatsioon, kuhu lendas 50 protsenti meie reisijatest. Teine prioriteet on äriliinid ja kolmas on turismiliinid. Aga see ei tähenda, et see täpselt niimoodi läheb. Väga palju sõltub sellest, mida lennufirmad ütlevad. On tulnud uudiseid turismiliinide taastumisest.

Kuidas on lennujaama rentnikud restoranid ja poed vastu pidanud? Kas mõni enam uksi ei ava?

See on meile kõigile väga raske periood olnud. Mõned söögikohad on olnud lahti kogu see aeg.

Kui palju on üles öeldud rendilepinguid?

Me oleme rendilepinguid üle vaadanud ja rakendanud eriolukorra perioodil allahindlusi, et aidata rentnikel see aeg üle elada.

Kuidas plaanib lennujaam kahjumist välja ronida?

Selle võti on hea majandamine. Kui tulud vähenevad, siis tuleb ka vaadata kuludele otsa. Meie praegu prognoosi kohaselt on aastal 2020-2021 tulud 2019. aastast kümme miljonit eurot väiksemad. See seab meile väljakutsed.

Kas see tähendab, et laual on ka koondamised?

Me näeme täna seda, et vaja on umbes viis miljonit eurot kokku hoida. Me vaatame kõiki kuluvaldkondi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
• Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!