Üleliigsed piisonid müüakse talumehele, kes kasvatab sarvekandjaid lihaveistena. Loomaaia asedirektori Vladimir Fainšteini sõnul on loomaaed piisoneid müües sisuliselt sundseisus. Maksimaalselt tahab loomaaed hoida endale seitse-kaheksa piisonit. ?Kui aga sünnib mitu isast, pole tõesti muud teha, kui nad maha müüa,? kommenteerib loomaaia asedirektor.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi andmetel tegeleb Eestis piisonikasvatusega üks talunik, Maasikmäe Lihakarja OÜ omanik Hillar Pulk. Tema on ostnud loomaaialt kokku kuus piisonit.

Talupidaja sõnul nad esialgu piisonikasvatusest mingit tulu ei oota, enne on plaanis laiendada kari kahe-kolmekümne loomani. ?Kuid näiteks Taanis on ka sajapäised karjad,? hindab ta perspektiive. Pulk usub, et väikeses koguses piisoniliha jaoks on Eestis turg olemas.

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal peab piisonitele spetsialiseerumist huvitavaks sammuks. ?Eks konkurentsi tõttu üritatakse ikka spetsialiseeruda. Kes kasvatab jaanalinde, kes piisoneid,? sõnab ta.

Agressiivsed loomad

Lihtne piisonipidamine kahtlemata pole. Nende omanik Pulk kõneleb, et piisonid on agressiivsed loomad ning väga tõsiselt tuleb mõelda tugevatele taradele. Samuti ei saa piisonipidamise eest tavapärast loomapidamistoetust.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti pressiesindaja Heli Raametsa andmetel saaksid praeguse korra kohaselt toetust mitmete eksootiliste loomade kasvatajad, kuid elatustalude kohanemise toetuse nimekirjas piisoneid siiski pole.