Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul on Eestile uue jäämurdja hankimine olnud kõne all juba alates 2007. aastast ja küsimus on olnud aktuaalne eriti viimastel karmidel talvedel, teatas ettevõte.

Läinud suvel anti riigi poolt Tallinna Sadama juhtkonnale ülesandeks uurida võimalusi hankida Eesti sadamate teenindamiseks kuni 50 miljoni eurose maksumusega jäämurdja.

Tallinna Sadama juhatuse liikme Allan Kiili sõnul näitas analüüs, et jäämurdjate soetamise ja prahtimise turg on väga spetsiifiline ja vastavaid aluseid turul napib. “Jäämurdjaid ehitavad tavaliselt riigid ise või siis suured naftatööstusettevõtted ligipääsuks puurtornidele polaaraladel,” osutas Kiil.

Sellest tulenevalt on kogu maailmas jäämurdjaid vaid piiratud arv ning needki on kaetud pikaajaliste kohustustega.

Tallinna Sadama nõukogu tutvub laekunud pakkumistega järgmisel korralisel koosolekul 9. oktoobril. Seejärel langetatakse vastavalt laekunud pakkumistele ka otsus veeteede ameti poolt eelmisel kuul väljakuulutatud kümneaastase jäämurdeteenuse hankel osalemise kohta.

Jäämurdja soetamiseks on Tallinna Sadamal plaanis kasutada laenukapitali.

Eesti ainus, ligi 50 aastat vana jäämurdja Tarmo töötab Soome lahel. 2010.-2011. aasta navigeerimishooajal kasutati jäämurdetöödel lisaks Soome puksiirlaeva Zeus ja 2011.-2012. aastal muude sobivate aluste puudumisel Norra reederile kuuluvat mitmeotstarbelist laeva Vidar Viking.

Alates 2006. aastast on Pärnu lahel jääd murdnud veeteede ameti mitmeotstarbeline poilaev EVA 316, mida on vajadusel abistanud Eestist ja Soomest prahitud puksiirlaevad.

Jäämurdeperioodi pikkus ulatub Eesti vetes sõltuvalt ilmastikuoludest 60-110 päevani.