Prevo Holdingu ainus juhatuse liige on 2014. aasta majandusaruande kohaselt Oleg Ossinovski äripartner Spacecomis - Siarhei Psiola.

Buumi aegsel 2003. aastal OÜ-ga Prevo Holding sõlmitud lepingute kohaselt oli Tallinna Sadamal kohustus rajada Muugale enam kui 70 miljonit eurot maksev metalli- ja üldkaupade terminal, terminali operaator omakorda kohustus valmimisjärgselt garanteerima kaubatasu maksmise fikseeritud perioodil. Tallinna Sadama mulluses majandusaasta aruandes kajastub eraldis summas 2,8 miljonit eurot, see on seotud kohtuvälise kokkuleppega, mille sadam sõlmis pärast enam kui viie aasta pikkust kohtuvaidlust OÜ-ga Prevo Holding.

Tänu osapoolte vahelisele kompromissile vabanes Tallinna Sadam investeeringukohustusest, samuti vabanes sadam kompromissiga võimalikest leppetrahvidest.

Lepingud uue terminali rajamiseks sõlmiti 2003. aastal ehk majandusseisus, kus transiidimahud Eesti sadamate kaudu näitasid tõusutrendi ning antud terminali järele oli olemas nõudlus ja ka oma selget huvi deklareerinud partnerid. Neile eeldustele tuginedes hindasid eelarvekomisjon ja toonane nõukogu projekti riske minimaalseks ning sadam sõlmis terminali rajamise aluseks olevad lepingud OÜ-ga Prevo Holding.

Pärast lepingute sõlmimist on nii majanduslik kui poliitiline keskkond Läänemere ääres märgatavalt muutunud. 2007. aastast on transiidimahud Eesti sadamates olnud pigem languses ja sattus kahtluse alla terminali investeeringu tasuvus. Seetõttu otsis Tallinna Sadam võimalusi lepingulisest suhtest väljumiseks.

Lepingu teine osapool pöördus kohustuste täitmise nõudega kohtusse 2009. aastal. Oleme alates sellest ajast mitme aasta vältel otsinud paralleelselt ka erinevaid kohtuväliseid kompromissivõimalusi. Sealhulgas oleme pidanud erinevate osapooltega läbirääkimisi antud ala hoonestusõiguse teemal. Tänaseks on varasemalt prognoositud kaubavood sisuliselt ära langenud, mistõttu oligi antud kompromiss kõige otstarbekam. 2014. aastal sõlmiti vastastikku rahuldav kompromiss ning OÜ Prevo Holding nõustus lepingute lõpetamisega, loobus kahjunõuetest ja lepingujärgsetest leppetrahvinõuetest.

„Tellisime selles küsimuses ka sõltumatud eksperthinnangud advokaadibüroolt Kaevando & Partnerid ning audiitorfirmalt KPMG Baltics OÜ, kes pidasid samuti kõige otstarbekamaks kohtuvälise kompromissi sõlmimist, kuna see välistab negatiivse kohtulahendi ning Tallinna Sadamale tekkida võiva enam kui 70 miljoni euro suuruse investeeringukohustuse,“ vastas Tallinna Sadama õigusosakonna juhataja Toomas Tralla.

Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid leiab, et Prevo Holdingu ja Tallinna Sadama vahelise vaidluse lahendamine kompromissiga on menetluse seisu, kohtu poolseid selgitusi ning hagi rahuldamisega kaasnevaid tagajärgi arvestades mõistlik.

KPMG Baltics analüüsis kahte stsenaariumi, kus:
o terminali alune territoorium ehitatakse valmis ja terminali kaubamaht prognoosiperioodil on vahemikus 2,5 - 3 miljonit tonni aastas
o terminali alune territoorium ehitatakse valmis, kuid Prevo pole võimeline tagama 2,5 miljonit tonni kaubamahtu aastas, mistõttu on sunnitud maksma leppetrahvi.

Kuna mõlema stsenaariumi tasuvus on negatiivne ja tooks suuremat finantskahju kui kokkuleppelise trahvinõude tasumine Terminali Haldajale summas 2,8 miljonit eurot, siis oleks finantsiliselt otstarbekam projektist loobuda ning tasuda Terminali Haldajale kokkuleppeline trahvinõue, järeldas KPMG Baltics.