Tallinna Sadam valmistub praamihankeks

 (5)
Neinar Seli
Neinar SeliFoto: Hendrik Osula

Teisipäeval toimunud Tallinna Sadama nõukogu koosolekul anti ettevõtte nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul juhatusele ülesanne alustada läbirääkimisi nii praeguste praamide omanikuga kui ka pidada konsultatsioone võimalike laevaehitajatega.

„Lisaks on vaja enne järgmist nõukogu koosolekut juhatusel ja ministeeriumi esindajatel täpsustada ka praamide hankega seonduvaid erinevaid juriidilisi nüansse,“ sõnas Seli.

Lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajate poolt antud infole praamiliikluse korraldamise kohta, said nõukogu liikmed eile ülevaate ettevõtte majandustulemustest, millest selgus, et esmakordselt ettevõtte ajaloos ületas ettevõtte aastane müügitulu enam kui 100 miljonit eurot.

Ettevõtte mullune müügitulu kasvas aasta varasemaga võrreldes 15 protsendi võrra ja ulatus esialgsetel andmetel 102,1 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskasum kasvas aastaga 21 protsenti 39,7 miljoni euroni.

"Aastases arvestuses toimunud 13,6 miljoni euro suurune tulude kasv põhines nii jäämurdja Botnica rendituludel kui traditsiooniliste sadamatasude ning hoonestusõiguse tulude kasvul," lausus AS-i Tallinna Sadam finantsjuht Marko Raid.

2013. aastal jätkus Eestit läbivate kaubakoguste vähenemine, kuid võrreldes aasta varasemaga oli langus oluliselt väiksem. Reisijatearv tegi seevastu mullu taaskord rekordi, ületades üheksa miljoni reisija piiri.

Mullu Tallinna Sadama sadamaid läbinud 28,2 miljonit tonni kaupa on 4,2 protsenti väiksem kui 2012. aastal, aasta varem vähenesid kaubakogused 19 protsenti. Vähenesid peamiselt puist- ja vedellast, konteinervedude maht kasvas kümnendiku.

Vaatamata kaubamahu vähenemisele suutis AS Tallinna Sadam suurendada tulu sadamatasudest, seda tänu kauba- ja reisilaevade kogumahutavuse mõningasele kasvule. Põhjuseks on nii veoturu üldisemad trendid ehk reisi- ja kruiisilaevade suurenemine kui ka turuolukorra muutustest Läänemere regioonis kasutatavate tankerite osas.

Reisijate arv kasvas aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 400 000 inimese võrra ehk 4,5 protsenti rekordilise 9,2 miljoni reisijani. Kasvu mootoriteks olid nii liinireisijate arvu kasv suurimal ehk Tallinn-Helsingi liinil kui ka kruiisireisijate arvu kasv rekordilise ligi 530 000 reisijani.

Eelmise aasta suurim ühekordne investeering oli Vanasadama uue kruiisikai ehitus maksumusega 7,2 miljonit eurot. Uus kruiisikai valmib eeloleval kevadel, tänavuse kruiisihooaja alguseks.

Neinar Seli sõnul on ettevõte suutnud edukalt kohaneda turusituatsioonist tingitud väljakutsetega.

“Konkurents Läänemere piirkonna sadamate vahel on ülitihe ning Ust-Luga sadama täiemahuline käivitamine on toonud kaasa kaubamahtude vähenemise, seda peamiselt mahukaupade osas,” lausus Seli. “Tallinna Sadam on nõudlikus turuolukorras suutnud kasvatada nii müügitulu kui kasumit.”

Eelmisel aastal tasus AS Tallinna Sadam riigieelarvesse dividendidena 25,3 miljonit eurot, millele lisandus tulumaks dividendidelt summas 6,7 miljonit eurot. Muude otseste maksutuludena tasuti AS-i Tallinna Sadama poolt töötasudelt tulu- ja sotsiaalmaksu kokku viis miljonit eurot.

AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamatekompleks. Sajaprotsendiliselt riigile kuuluv AS Tallinna Sadam koosneb viiest sadamast: Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam.