Esmalt selgus, et kui kahtlustuses on kirjas, et Allan Kiil võttis altkäemaksu miljonites ja Ain Kaljurand sadades tuhandetes eurodes, siis prokuröri sõnul on menetluse käigus tuvastatud, et ka Kaljurand võib kuuluda miljoniklubisse. Oluline on siin sõna "võib", sest kahtlustuse sisu jääb täna siiski ligi 367 000 euro peale.

"Ain Kaljurandile esitatud kuritekahtlustuse ulatus ei ole muutunud - teda kahtlustatakse endiselt altkäemaksu võtmises ligi 367 000 euro ulatuses. Tänasel kohtuistungil arutati Kaljurandi pangakonto arestimist laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Istungil käis tõepoolest jutt ka suuremast summast kui 367 000 eurot, kuid seda summat ei saa pidada altkäemaksu ulatuseks, mille võtmises Kaljurandi kahtlustatakse. See suurem summa oli seotud ühe konkreetse tõendiga ja võimalusega viia läbi vara arestimine laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Kohtueelse menetluse huvides ei ole prokuratuuril praegu paraku võimalik üksikasjalikult selle tõendi olemust lahti selgitada," ütles riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Ilmar Kahro hiljem.

Seega ei välista prokuratuur, et ühel hetkel võib kahtlustuses toodud summa oluliselt suureneda. Lisaks on neil nüüd olemas lisaargument konfiskeerimaks suuremas mahus Kaljuranna vara.

Ain Kaljuranna kaitsja Paul Kerese jaoks oli prokuratuuri uus positsioon täielikuks üllatuseks.

"See oli suur üllatus. Mida prokuratuur oma viimases positsioonis sisuliselt väidab on see, et on alust arvata, et lisaks sellele väidetavale altkäemaksu saamisele (367 000 eurot - toim.) on Kaljurand uurimise ajal, Kapo nina all, võtnud veel kolm korda rohkem altkäemaksu, kui varasemal viiel aastal kokku. (jutt on siis 2014. ja 2015. aasta tegemistest). Selle kohta aga kahtlustust esitatud ei ole. Nad teevad seda selleks, et aresti põhjendada," ütles Keres.

Tema sõnul on prokuratuuri menetlustaktikaks koormata Ain Kaljuranda võimalikult palju. Vahendid on suunatud just sellele.

"Täieliku jälituse tingimustes õnnestus Kaljurannal võtta veel täiendavalt miljon eurot altkäemaksu. See on absurdne," ütles Keres lõpetuseks.

Prokurör Laura Feldmanis kirjeldas täna kohtusaalis olukorda nii:

Kaljuranna pangakontole on aastaid kantud legaalselt teenitud raha Tallinna Sadama juhatuse esimehe tasu näol. Samas on nii tema kui ka tema abikaasa pangakontodelt viimastel aastatel väljamakseid tehtud väga vähe. Ometi on nad näiteks teinud enam kui 100 000 euro eest parendusi oma maakodus. Samuti on arvete eest maksnud Kaljuranna hõimlased, kelle legaalne sissetulek ei võimaldaks selliseid summasid tasuda.

„Kaljuranna elustandard ja kulutused annavad alust arvata, et tal on olnud lisasissetulekuid," ütles Feldmanis.

Täna arutati, kas Ain Kaljuranna pangakonto arestimine oli põhjendatud. Kas see tuleks aresti alt vabastada? Lihtsustatult öeldes väidab prokurör, et arvestades kahtlustuses käsitletavat summat, siis on veidi enam kui 96 000 eurot sisaldava pangakonto arestimine proportsionaalne. Seda on kohaldatud selleks, et raha enne kohtuotsuse jõustumist kontolt ei kaoks.

Kaljuranna kaitsja Paul Keres arvab aga, et tegu on järjekordse ülereageerimisega, tuletades meelde ka tema kliendile ja Allan Kiilile paigaldatud jalavõrusid.

„See on jälle üks selline ülereageerimine. Kaljuranna olukord on muidugi vanglast koju pääsemisega märkimisväärselt paranenud, aga kodus olles ei ole nad ka vabad, vaid elektroonilise seadme jälgimisraadiuses. Jalavõruga seatud piirangud pole tegelikult proportsionaalsed, sest siiani pole kõlanud ühtegi mõistlikku argumenti, miks need isikud peaksid üldse vabaduspiiranguga olema."

Ringkonnakohus teeb otsuse, kas Ain Kaljuranna pangakonto jääb aresti alla või mitte, homme. Prokurör ei soovinud avaldada, kas arestitud on ka Allan Kiili pangakonto.

Seli kaasus lõi pretsedendi

Teine huvitav aspekt, mis kohtuasja edaspidi mõjutada võib, on Neinar Seli hiljutisest riigikohtu otsusest tulenev pretsedent. Sellest lähtuvalt võib kohus otsustada muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Prokuratuur on esitanud kahtlustuse arvestades karistusseadustiku § 294. See puudutab ametiisiku poolt läbi viidud altkäemaksujuhtumeid. Selle järgi võib karistus ulatuda ühest kuni kümne aastase vanglakaristuseni.

Seli otsuse valguses võidakse aga otsustada, et Kaljurand ei olnud juhatuse esimehena ametiisik. Siis kehtiks tema puhul erasektori korruptsioonisüüdistuse punkt ehk § 402³. Selle järgi võib süüdimõistva otsuse puhul saada rahalise karistuse või kuni viieaastase vanglakaristuse.

Kaljuranna kaitsja Paul Keres on veendunud oma kliendi süütuses ning ütles ka ringkonnakohtus, et Ain Kaljurand on teinud igati õiguspäraseid tehinguid.

„Ta on pidanud läbirääkimisi Tallinna Sadama suuremate lepingupartneritega ning otsinud võimalikult soodsaid võimalusi. See on normaalne. Pooltel on seadusega pandud kohustus arvestada ka teise poole õiguste ja huvidega. Seda ei saa Kaljurannale ette heita, kui millegi ebasedusliku tegemist," ütles Keres.

Prokurör Feldmanis leidis aga, et Tallinna Sadam on Eesti riigis strateegiline ettevõte ning nende pakutav ei ole suvaline teenus. Ettevõtte juhid ei tegele tavaliste ülesannete täitmisega.

„Aga kui kohus siiski leiab, et tegu ei ole avalike ülesannete täitmisega, siis saab seda käsitleda eraisiku korruptsioonina, täpsemalt lojaalsuskohustuse rikkumisena. Juhatuse liige peab eelkõige arvestama selle äriühingu huvidega, mille juhatuse liige ta on. Mitte aga proovida teha võimalikult soodsaid lahendusi lepingupartneritele."

Reedel, 15. jaanuaril, tuleb aga riigikohtu määrus, mis puudutab seda, kas Ain Kaljuranna vahistamine oli üldse põhjendatud.