Ehkki eeluuringust tuleb välja, et pikas perspektiivis ei pruugi Eesti kapitail põhinev Tallink kliente kaotada, siis kindlasti pidurdaks selline muutus oluliselt nende arengut. Tallink Grupi juhatuse esimees Janek Stalmeister ütleb, et sisuliselt on juba täna Tallinna ja Helsingi vahel püsiühendus olemas.

„Tallinna-Helsingi tunnel on jätkuvalt idee tasandil ning seni kuni ideest pole saanud konkreetseid plaane nad ka meie otsuseid ei mõjuta," ütles Stalmeister.

Teine organisatsioon, mille juhid peaks närviliselt küüsi närima on Tallinna Sadam ning tulevikus ka osalt börsile mineva ettevõtte aktsionärid. Mida tooks tunnel kaasa neile?

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ei usu klassikalise tunneli mõttekusse, kuna selle tunneli otsad on planeeritud kesklinnast suhteliselt eemale, tehnoloogiline lahendus pole inimestele atraktiivne ja olulist lisandväärtust ei kaasne. „Pealegi on see väga kallis projekt," ütleb ta.

Ta lisab aga, et kui ühendada tunnel mõne uuema tehnoloogiaga, näiteks Hüperloop, millega kaasneks tõeline lisandväärtus ajas ja kiiruses ning mugavuses, siis sellisel projektil oleks juba oluliselt suurem atraktiivsus ning saaksime rääkida tõelisest kaksik-linnast.

„Me oleme kindlad, et isegi kui tunnel ühel või teisel kujul tuleb, siis laevaliiklus jääb samuti. Inimesed ei sõida laevadega vaid selleks, et ühest punktist teise saada, vaid laevareisiga kaasneb omaette elamus merereisist : toitlustamine, kaubandus, meelelahutus ja seltskondlik suhtlemine.

Kõige rohkem reisib laevadega soomlasi, kelle jaoks merel käimine ja merereiside nautimine on osa rahvuslikust identiteedist ning seetõttu oleme kindlad, et laevareisid jäävad," ütles Kalm.